KARJASEKIRI PALVEPÄEVAKS JA PAASTUAJA ALGUSEKS Tuhkapäeval, 14. veebruaril 2024

KARJASEKIRI

PALVEPÄEVAKS JA PAASTUAJA ALGUSEKS

Tuhkapäeval, 14. veebruaril 2024

Tuhkapäev tähistab paastuaja algust. Kirikukalendris on tuhkapäev märgitud palvepäevaks. Mõtleme palves oma maale ja rahvale ning asetame oleviku ja tuleviku Jumala ette. Prohvet Joeli kombel palume: Säästa, Issand, oma rahvast, ja ära anna oma pärisosa teotuseks, paganaile pilgata! (Jl 2:17a)

Ammuse tava kohaselt loetakse palvepäeva jumalateenistusel ette Jumala kümme käsku. Käskude valguses peegelduvad meile kõik teod ja tegematajätmised. Saame hinnata neidki otsuseid, mida on langetanud rahva nimel meie juhid – külas, linnas või riigis, ka koguduses ja kirikus. Millised otsused, teod või sõnad väärivad Jumala sõna valgel meeleparanduse teele asumist? Millised neist on prohvet Joeli tsiteerides paganaile pilgata ning milliste otsuste kohta võiks pilkajad küsida: Kus on nüüd nende Jumal? (Jl 2:17b)

Olevik sünnitab tuleviku. Kõigi otsustega, mida iseenda, oma laste, oma maa ja rahva, inimkonna ja looduga seoses langetame, kaasneb vastutus. Vastutus tuleb võtta ka otsustega viivitamise eest. Vastust Jumalale tuleb aga anda kõige tehtu ja tegematajätmise eest.

Suuremaid ja väiksemaid võimureid tunneb iga ajastu. Neid leiab iga rahva hulgast, igast vanusest ja soost, ainelisest staatusest ja haridusest sõltumata. Võimu saab tarvitada või kuritarvitada. Igaühe nimi, kes võimu ja aega kasutab oma patuste ambitsioonide realiseerimiseks, kirjutatakse ajalukku ebaõiglase juhina. Nii näevadki meie kaasaegsed ülekohut rahvaste ja riikide üle, paraku ka vaenamist, vägivalda ja sõdu, mis ei lõpe enne, kui vägivallatsejad meelt parandavad.

Oma pattu õigustav inimene ei ole näinud eksimas ennast, vaid on kahelnud Jumalas ja Jumala sõnas. Jumal pannakse vastutama sobimatus ilmas, näljahädas ja puuduses, ebaõiglastes juhtides, ülemates ja valitsustes; igas õnnetusjuhtumis, katastroofis ja kataklüsmis; igas haiguses, valusööstus ja epideemias; igas sassi läinud suhtepuntras, tüliküsimuses ja õnnetus armastuses. Iga ristiinimene teab, et ekslik ei ole Jumal. Ekslikud oleme meie. Meeleparandust ei vaja Jumal. Meeleparandust vajame meie.

Oma patte ja eksimusi tunnistades, üksi ja üheskoos Jumala ette alandudes saame loota usus Issandasse Jumala armule. Kristus on igale patusele, kes meelt parandab ja Jumala armu igatseb, alati leitav!

Õnnistatud paastuaega soovides

Urmas Viilma

peapiiskop

---

Tallinna Toomkogudus 14.02.2024