Toomkirikus jutlustab Euroopa Kirikute Konverentsi president Christian Krieger.
4.-20. juunil toimub Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) peaassamblee, mis toob kokku üle 300 kirikute esindaja üle Euroopa, sealhulgas mitmed kirikupead. Eestit külastavad peaesinejatena Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I, endine Canterbury peapiiskop Rowan Williams ja saksa sotsioloog Hartmut Rosa.
Iga viie aasta tagant toimuv kokkusaamine toimub esmakordselt Tallinnas, kus seda võõrustavad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sel aastal on peaassamblee teemaks “Loome tulevikku Jumala õnnistusel”. “Sündmus on kirikute jaoks võrreldav Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus,” ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.
Läbivateks aruteluteemadeks on kirikute roll tänapäeva ühiskonnas ning töötamine ühise rahu ja inimõiguste nimel, sel aastal fookusega Ukraina sõjaga seonduval. Peaassambleel toimub kaks Ukraina-teemalist täiskogu istungit, kus osalevad Ukraina kirikute esindajad. “On märgiline, et Euroopa kirikute esindajad kohtuvad esimest korda nii lähedal Venemaa piirile ajal, kui Ida-Euroopas käib sõda. Me ei tohi unustada, et ka teisel pool seda piiri on palju meie ristiinimestest usukaaslasi, kes igatsevad Venemaa agressioonisõja lõppu Ukrainas ja rahu saabumist,” lisas Viilma.
“EKK peaassamblee on ühendus, mis hõlmab kogu Euroopa maailmajagu,” ütles EKK peasekretär dr Jørgen Skov Sørensen. “See on võimalus teineteist paremini tundma õppida ja mõtiskleda meie ühise usu ajalooliste sügavuste ja potentsiaali üle.” Assambleel valib Euroopa Kirikute Konverents ka uue juhatuse järgmiseks viieks aastaks.
Peaassambleel saavad osaleda ainult delegaadid, kuid veebi vahendusel saavad kõik huvilised otseülekandena jälgida täiskogu istungeid ja peaesinejate ettekandeid, samuti homset avajumalateenistust Tallinna Jaani kirikust.
Euroopa Kirikute Konverents on ühendus, kuhu kuulub 113 õigeusu, protestantlikku, anglikaani ja vanakatoliku kirikut üle Euroopa. Lisaks hõlmab see üle 40 partnerlusorganisatsiooni ja Euroopa kirikute rahvusnõukogu. EKK asutati 1959. aastal pärast teist maailmasõda, et töötada koos rahu ja tervenemise nimel. Asutajaliikmete hulka kuulub ka EELK. Märkimisväärne asutamise roll on Jaan Kiivit seenioril. Tänapäeval on EKK kristlaste häälekandja Euroopa institutsioonide juures Brüsselis ja Strasbourgis. Koos oma oikumeeniliste partneritega esindab EKK üle 380 miljoni Euroopa kodaniku.