Tutvume Iisraeli rahva kuningatega, õpime, miks palmipuudepühal tervitatakse Jeesust Taaveti Pojana ning süveneme suure katastroofi põhjustele ja tagajärgedele. Piibel läbi kaheksa tunniga! Kuidas aastasadade jooksul sündinud ja paljudest erinevatest lugudest ja stiilidest koosnev Piibel saab siiski moodustada ühe terviku?
Mis on see punane niit, mis läheb läbi Piibli?
Kuidas puudutavad need vanad lood meie elu?
Kas Jumal saab kõnetada meid läbi ka nende Piibli raamatute, mis on rasked, igavad või kummalised?

Toomikiriku piiblitundides 2023. aastal otsime vastuseid neile küsimustele ja saame ülevaate kogu Piiblist.
Piiblitunnid toimuvad kord kuus (va. suvel) pühapäeviti pärast jumalateenistust kell 12.30 kiriku Vapiruumis, kevadel 5.02., 5.03., 2.04. ja 30.04.
Veebruaris alustame kohe algusest, Piibli alguslugudest ja räägime natuke ka sellest, miks üldse Piiblit lugeda – aasta lõpuks jõuame juba Ilmutuseraamatuni.

Piiblitunnid on avatud kõigile huvilistele ja neid juhib koguduse misjonär, teoloogia magister Liisa Rossi.

Jumala rahva koduigatsus

Pühakirjalugemised:
Jesaja 54:7–10 Issanda heldus ei liigu su juurest ja Tema rahuseadus ei kõigu
1. Peetruse 1:3–9 Elavast lootusest
Johannese 17:11–17 Isa, nüüd aga tulen ma Sinu juurde (jutlusetekst)

Alguslaul: 394 – Näe, õitseaeg on ligi
Päeva laul: 120 – Võitja, võta võidupalmid
Jutluselaul: 114 – Nüüd tõstkem rõõmuhääli
Mälestuslaul: 472:1-2 – Säravaim täht
Korjanduslaul: 294 – Imeline Issand
Lõpulaul: 298 – Kiida nüüd Issandat, minu süda

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Orelipooltunnis esineb soome organist Jan Lehtola.

Kavas:

Otto Olsson Praeludium et fuga diss-Moll, op. 56 (1935)

Felix Mendelssohn Praeludium und Fuge e-Moll, opus 35/1
(seadnud Oskar Merikanto, 1915)

Oskar Merikanto Passacaglia fis-molli, op. 80 (1913)

Kutsume kuulama!
 
Jan Lehtola, soome orelikunstnik ja Sibeliuse-Akadeemia õppejõud, on aktiivse kontserttegevuse ning pedagoogitöö kõrval salvestanud 15 Soome orelihelilooja kogutud teosed.
Muusikadoktor Lehtola on õppinud orelimängu Helsingis, Amsterdamis, Stuttgartis, Lyonis ja Pariisis. Lehtola lõpetas magistriõpingud Helsingi Sibeliuse Akadeemia kirikumuusika osakonnas ja sooritas oreli A-diplomieksami suurepärase hindega aastal 1998.
Lehtola on mänginud paljudel festivalidel nii Soomes, kui mujal maailmas. Tähtsamad kontserdipaigad on olnud Pariisi la Trinité – kirik, Londoni Westminster Abbey ja St. Paul’s Cathedral, Altenburgi lossikirik, Peterburi Marinski, Leipzigi Gewandhaus ja St. Thomas ning Berliini, Magdeburgi, Tallinna ja Riia toomkirikud.
Regulaarselt heliloojatega koostööd tegev Jan Lehtola on toonud esiettekandele 120 uudisteost, millest orelikontserte on olnud 12.

Jan Lehtola oli Organum-ühingu juhatuse esimees aastatel 2009-2014. Ta on Helsingi Musiikkitalo varsti valmiva, Euroopa ühe suurima kontsertoreli muusikaprogrammi eest vastutava Musiikkitalon Urut Soimaan sihtasutuse juhatuse esimees. Lehtola on avaldanud kolm muusikateaduslikku uurimust, kirjutanud mitmeid artikleid ning pidanud raadioettekandeid.

Misericordia Domini. Hea Karjane.

Pühakirjalugemised:

Jeremija 23:1–4 Häda karjaseile, kes hukkavad ja pillutavad mu karjamaa lambaid
1. Peetruse 5:1–4 Hoidke teile hoida antud Jumala karja
Johannese 21:15–19 Ülestõusnud Jeesus kõneleb Peetrusega

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 107 – Rõõmus kõlagu me hüüd
Päeva laul: 317 – Jeesusega käia võtkem
Jutluselaul: 242 – Siimon Joona, täna
Mälestuslaul: 364 – Jehoova on mu Karjane
Korjanduslaul: 224 – Mu helde Karjane, oh Jeesus
Lõpulaul: 201 – Jeesus, hea Karjane

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Quasimodogeniti. Dominica in albis – ülestõusnu tunnistajad.

Päeva juhtsalm

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on  meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1. Peetruse 1:3

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Sakarja 8:6–8  Vaata, mina päästan oma rahva

Apostlite teod 3:12–20  Peetruse Saalomoni sammaskäigus

Johannese 21:1–14  Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul             102  Halleluuja! Jeesus elab

Päevalaul            111   Mu süda, ärka, virgu meel   

Jutluselaul          113    Nüüd surm on surnud

Korjanduslaul     116   On täna tõusnud Issand

Lõpulaul             277  Järgime nüüd Jeesus Kristust  

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

9. aprill, 1. ülestõusmispüha algas Toomkirikus VALGUSE PALVUSEGA, kui süüdati paasaküünal ja altari küünlad.

Toomkirikus ristitakse ülestõusmispüha hommikul leerilapsed.

1. ülestõusmispüha oli Toomkirikus ka konfirmatsioonimissa, kogudus sai liikmeskonda juurde 7 konfirmeeritavat. Leeriõnnistuse said uued koguduseliikmed peapiiskop Urmas Viilmalt.

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Pühakirjalugemised:

Ho 6:1-3 Kolmandal päeval aitab Ta meid üles ja me võime elada Tema palge ees
1Kr 15:12-22 Kristuse surnuist ülestõusmise tähendusest
Jh 20:1-10 Naised leiavad tühja haua

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 105 – Jeesus Kristus üles tõusnud

Koor: R. Tobias „Ostermorgen“

Päeva laul: 117 – See päev on meile saabunud

Jutluselaul: 106 – Kristus on tõusnud

Konfirmatsioonilaul: 119 – Võidu saanud, võidu saanud nüüd on süütu Tall

Koor: R. Tobias „Loblied“

Korjanduslaul: 110:1- – Mu Päästja võidu saanud

Koor: E. Kõrvits „Eluõis“

Lõpulaul: 101 – Au kõrges olgu Isale

Teenivad:  peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats. Organist Kadri Ploompuu, Toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Toomkirik on avatud T -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Maarja Magdaleena oli esimeste hulgas, kes ülestõusmishommikul avastas, et Jeesust ei ole hauas. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud” (Jh 20:2),ruttab ta jüngritele teatama. Järgneb üks kaunim võidujooks, mida pühakiri nimetab. Peetrus ja Johannes jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena (Jh 20:4). Võitjana finišisse jõudnud Johannes sisenes avatud hauda ning uskus, nagu kirjutab evangelist.

Ülestõusmispüha hommikul kõlab kuulutus tühjast hauast kõikjal üle maailma. Inimeste reaktsioon Kristuse ülestõusmise sõnumile on erinev. Sekulaarses ühiskonnas, olgu Eestis või mujal, jätab teade tühjast hauast suure osa inimestest ükskõikseks. Siiski on arvukalt ristiinimesi, kes ülestõusmishommikul ruttavad peaaegu jooksujalu kirikusse, et isiklikult kuulda ja ka teistega jagada avatud haua sõnumit.

Mida uskus tühja hauda sisenenud Johannes? Kas ta veendus selles, et haud on tõepoolest tühi, nagu oli teatanud Maarja Magdaleena? Või arvas ta, et keegi on Jeesuse surnukeha ära varastanud ja ära peitnud? Isegi kui Johannesele meenus Jeesuse lubadus tõusta kolmandal päeval surnuist üles, ei tundunud see siiski kõige realistlikuma võimalusena. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma (Jh 20:9),kirjutab Johannes.

Tõeline usk Jeesusesse kui Issandasse ning mõistmine, et Jeesuse ülesanne ei lõppenud surmaga, saabus Jeesuse jüngritele hiljem. Apostel Toomast tabab usupööre ja ta tunnistab Jeesuse Issandaks alles ülestõusnud Kristusega palgest palgesse kohtudes.

Elumuutvat kohtumist Ülestõusnuga on kogenud paljud, kes ülestõusmispüha hommikul kirikusse tõttavad. Just sel põhjusel räägivad usukauged inimesed kristlastest kui ärapööranutest. Inimene, keda Jumal puudutab, pöördubki! Ta pöördub ära senisest elust, et ehitada oma edasine elu uuele alusele, mis toetub Kristusele kui ülestõusmisusu nurgakivile.

Sellise pöördumise eest ei ole „kaitstud“ ükski tänastest uskmatutest. Püha Vaimu puudutus muudab Jumala olemasolu ja Kristuse ülestõusmise reaalseks igaühe südames, kes seda puudutust isiklikult kogeb. Püha Vaim puudutab ühel päeval ka pilkajaid, kes niikaua peavad usulist pöördumishetke narruseks või rumaluseks. Alles seejärel hakkavad nende silmad nägema Kristuse avatud hauast kiirgavat Valgust, mille sarnast pole nad kunagi varem näinud.

Ülestõusnud Kristuse armastus muudab võimatu võimalikuks – patusest saab õige, uskmatust usklik ja surmast saab elu.

Soovin kõigile kiiret kohalejõudmist avatud hauale ja rõõmsat kohtumist ülestõusnud Kristusega!

+Urmas Viilma

peapiiskop

Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ristitee rännak algab Suurel Reedel, 7. aprillil kell 12.30 Tallinna Jaani kirikust

Suurel Reedel tulevad kristlased erinevatest kirikutest taas kokku, et üheskoos käia ristitee rännakut. Tallinna Jaani kirikust kulgeb ristitee oma traditsiooniliste peatustega Vabaduse väljakul, Peeter-Pauli katedraali eesõues, Oleviste kirikus ja Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Suur Reede on Jeesuse kannatustee ja surmapäeva mälestamine ja sellel teel kaasaskäimine.Ristitee14 peatust kõnelevad kannatusest, hoolivusest, lohutusest, valust, surmast ja lootusest. Selle aasta Ristitee peatuste mõtisklused on kirjutanud peapiiskop Urmas Viilma.

Ristitee peatused on:

I Jeesus mõistetakse surma

II Jeesus tõstab risti oma õlgadele

III Jeesus kukub

IV Jeesus kohtab oma ema

V Siimon Küreenest sunnitakse risti kandma

VI Veronika kuivatab rätikuga Jeesuse nägu

VII Jeesus kukub teist korda

VIII Jeesus lohutab nutvaid naisi

IX Jeesus kukub kolmandat korda

X Jeesuselt kistakse riided seljast

XI Jeesus lüüakse risti

XII Jeesus sureb ristil

XIII Jeesuse ihu võetakse ristilt

XIV Jeesuse ihu asetatakse hauda

Suurele Reedele järgneb Vaikne Laupäev, mis peale vaikust juhatab sisse kiriku kõige olulisema püha – Ülestõusmispüha. Ülestõusmispühaga tähistatakse Kristuse ülestõusmist ja surma võitmist ning inimese lunastamise lugu.

Arho Tuhkru

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse  õpetaja

Tel 5281943

Püha armulaud – Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand. Ps 111:4

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.