Tallinna Piiskopliku Toomkiriku tornikiivri restaureerimise käigus toodi alla tornikuul, mis on nüüd uuesti kullatud. Kutsume Teid tornikuuli pühitsemisele ja ajakapsli kokkupanemisele teisipäeval, 10. mail kl 12.00 Toomkirikusse.

Anname ülevaate uuest ajakapslist ja kohalviibijad  saavad kirjutada oma nime dokumendile ja  tutvuda uuesti kullatud tornikuuliga. Peapiiskop Urmas Viilma pühitseb tornikuuli, enne kui see läheb tagasi tornitippu oma ajaloolisele kohale.

Kolm kuud tagasi alanud Toomkiriku torni restaureerimine edeneb hoogsalt. Osa tornikiivri katteplekist on juba uuendatud ja särab kaugele.

Oleme tänulikud kõikidele heategijatele, kelle toel kiriku torn viimaks kauaoodatud uuenduskuuri läbib. Annetuste toel on võimalik kavandatud tööd augustikuus lõpule viia. Suureks abiks torni restaureerimisel on olnud  toomkogudus,  EELK Kirikufond ja Tallinna linn 150 000 euroga. Käimasolevad tööd on esimene etapp Toomkiriku restaureerimisprogrammist ning selle edenemist võib igaüks linnapildis imetleda.

Arho Tuhkru

Toomkoguduse õpetaja

Tel 5281943

Pühakirjalugemised:

Jesaja 40:26–31 Kes ootavad Issandat, saavad uut rammu

Heebrealastele 13:12–16 Viigem Kristuse kaudu Jumalale Tema tunnistajate huulte vilja

Johannese 16:16–23 Kurbus muutub rõõmuks

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 250 – Oh õnnis maja

Päeva laul 120 – Võitja, võta võidupalmid

Pühapäevakoolilaste laulud
A. Isak, A.-M. Salumäe „Lapse palve“
H. Viht, R. Kõrgemägi „Sa paned päeva särama“
P. Perkiö, J. Kukkonen „On tore olla koos“
H. Viht, R. Kõrgemägi „Imekaunis päev“

Mälestuslaul 261:2 – Tähtede taga – seal vajub kõik vale

Korjanduslaul 425 – Jeesus, meid Sa puuduta nüüd

Lõpulaul 118 – Sind, Issand Kristus, täname

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P kell 9:00 – 16:00.

Kirikusse on oodatud kõik terved inimesed, kirikus saab desinfitseerida käsi.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Et ükski ema ei peaks enam pisaraid valama…

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhtide läkitus emadepäevaks, 8. maiks 2022

Kristlased usuvad, et Jumal kannab inimeste eest hoolt nagu armastav isa oma laste eest. Meie Isa palves pöördume Jumala kui isa poole. Püha linna Jeruusalemma saatusest kõneledes võrdles Jeesus ennast hoopis kanaemaga, kes oma tiibadega pesakonda varjab. Jeesus ütles: „Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla.“ Mt 23:37

Jeesuse sõnad on võrdpilt Jumala hoolitsusest. Ka Vana Testamendi laulik palvetab: „Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub!“ Ps 57:2

Kõik tütred ja pojad on otsinud varju ema põuest. Ema sülle peidab lohutust otsiv laps oma pisarais palge. Ema käte – justkui tiibade – varju alla poeb laps võõra ja ähvardava ohu eest. Ema puhub peale haiget saanud kohale. Ema paitus on lapsele suurim lohutus. Vägivalla ja ohu eest põgenedes otsib ema lastele kõige turvalisema pelgupaiga. Emad, vanaemad ja ristiemad on väsimatud eestpalvetajad oma laste ja pere eest. Ema on kodu sümbol. Kodu on rahupaik, kus igaüks tunneb ennast turvaliselt, sest seal valitseb tingimusteta armastus. Kus on ema, seal ongi kodu. Suurim kingitus emale on rahu kodus.

Läbi inimajaloo on emad tundnud palju muret, südamevalu ja leina. Vaga Siimeon lausus Maarjale leina ennustades: „Ja sinu endagi hinge läbistab mõõk.“ Lk 2:35 Valuga, mis teravalt läbistas hinge, läkitas Maarja Jeesuse Kolgatale. Ema kannatas koos Pojaga. Sarnast valu mõistab iga ema, kes on saatnud oma lapse kohtuma surmaga. Nagu needki emad, kelle pojad on võidelnud rahu ja vabaduse, kodu ja pere eest arvukates sõdades inimajaloos. Iga sõda purustab südamed ja hinged, lõhub ja lahutab perekonnad, jätab alatiseks valusad armid.

Saabuva emadepäeva ja kõigi järgnevate päevade ootuses pöördume kõikide südamevalus emade, nende poegade ja tütarde nimel igaühe poole, kellest sõltub sõja lõpetamine ja õiglase rahu saavutamine Ukrainas. Me palume teid ülestõusnud Issanda Jeesuse Kristuse nimel: Lõpetage sõda ja taotlege rahu! Ärge tehke kellelegi seda, mida te ei taha, et teie emale tehakse. Pöördume kõigi poole Eestimaal: Hoidke ära rahutused ja tülid meie ühises kodus. Me saame olla rahutegijad, et ükski ema ei peaks enam pisaraid valama…

Hoiame kokku: palvetame rahu ja üksmeele eest, täname ema armastuse, südamevalu ja hoole eest, paneme lootuse Jumala peale, sest „Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.“ Ps 29:11

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni

Rooma-Katoliku Kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan

Armeenia Apostliku Kiriku piiskop Balti riikides Vardan Navasardyan

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president, pastor Erki Tamm

Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president, pastor Andres Ploompuu

Eesti Metodisti Kiriku superintendent, pastor Robert Tšerenkov

Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste

Emadepäeva eel, 5. mail AD 2022 Tallinnas

Click to access aprill-2022_nett.pdf

Päeva juhtsalm

„Mina olen hea karjane.“  Johannese 10:11

Pühakirjalugemised:

Prohvet Heselkiel 34:11-16    Jumal on õige karjane

1. Peetruse kiri 2:21-25      Nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja ülevaataja poole

Johannese 10:11–16    Jeesus on hea karjane

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul                         284           Sa Jeesus oled eluteel

Päevalaul                        317           Jeesusega käia võtkem

Jutluselaul                      364 1-3   Jehoova on mu Karjane

Kantslisalm                   364   4       Ka igaviku radadel

Korjanduslaul               224            Mu helde Karjane

Lõpulaul                         426            Ma olen väike karjane

Teenivad:  õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P kell 10:00 – 16:00.

Kirikusse on oodatud kõik terved inimesed, kirikus saab desinfitseerida käsi.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tallinna Piiskopliku Toomkiriku tornikiiver on tellingutes ja see pilt avaneb üle terve Tallinna linna. Tornikiivri restaureerimine läheb hoogsalt ja torni tipus olev katteplekk on osaliselt juba uuendatud. Tööd jätkuvad ja sügiseks peaksid Toomkiriku tornitööd saama valmis.

Suur tänu kõikidele lahketele annetajatele, kelle abiga saab Toomkiriku torn uue kuue.

Tornikiivri restaureerimistöid saad toetada allolevale kontole, märgusõnaga „kirikutorn“.

EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus

Registrikood 80209270
SEB Pank EE401010022002639007
Panga kood BIC: EEUHEE2X

Quasimodogeniti; Dominica in albis. Ülestõusnu tunnistajad.

Pühakirjalugemised:

Jesaja 43:10–12 Teie olete minu tunnistajad

1. Johannese 5:4–12 Jumala tunnistus on: Ta on andnud meile igavese elu oma Pojas

Johannese 20:19–31 Jeesus ilmub jüngritele ja siis Toomale

Laulud:

Alguslaul 118 – Sind, Issand Kristus, täname

Päeva laul 111 – Mu süda, ärka, virgu, meel

Jutluselaul 102 – Halleluuja! Jeesus elab

Mälestuslaul 459 – Õnnista, Looja Vaim

Korjanduslaul 116:1- – On täna tõusnud Issand väes

Lõpulaul 109 – Miks veelgi haua ääres

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P kell 10:00 – 16:00.

Kirikusse on oodatud kõik terved inimesed, kirikus saab desinfitseerida käsi.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

24. aprillil, peale jumalateenistust toimub Toomkirikus kohtumine Tallinna Toomkoguduse misjonäriga Liliann Keskinen. Juttu tuleb misjonitööst ja näha saab ka pilte.

Olete oodatud!

Kohtumine ülestõusnuga.

Pühakirjalugemised:

Joona 2 Joona tänupalve kala kõhus

Apostlite teod 10:34–43 Peetruse kõne Korneeliuse majas

Luuka 24:13–35 Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel

Laulud:

Alguslaul 107 – Kristus üles tõusnud nüüd

Päeva laul 110:1-3 – Mu Päästja võidu saanud

Jutluselaul 111 – Mu süda, ärka, virgu meel

Palvelaul 115 – Oh surmavõitja, tule Sa

Lõpulaul 112:1-3 – Nüüd Kristus surmast tõusnud on

Teenivad: Õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10:00 – 16:00

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Leeripüha.

Pühakirjalugemised:

Hoosea 6:1–3 Kolmandal päeval aitab Ta meid üles ja me võime elada Tema palge ees

1. Korintlastele 15:1–8,11 Kristuse surnuist ülestõusmise tähendusest

Luuka 24:1–12 Jeesuse ülestõusmine

Laulud:

Alguslaul 105 – Jeesus Kristus üles tõusnud

Koor: Vaimulik rahvaviis sdnd H. Tobias-Duesberg „Kristus on hauast tõusnud“

Päeva laul 117 – See päev on meile saabunud

Jutluselaul 106 – Kristus on tõusnud

Konfirmatsioonilaul 119 – Võidu saanud, võidu saanud nüüd on süütu Tall

Koor: J.S. Bach „Ülestõusmise pühaks“

Korjanduslaul 110:1- – Mu Päästja võidu saanud

Koor: Ch. Gounoud „Ave verum Corpus“

Lõpulaul 101 – Au kõrges olgu Isale

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Toomkirik on avatud E – P kell 10:00 – 16:00.

Kirikusse on oodatud kõik terved inimesed, kirikus saab desinfitseerida käsi.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Click to access karjasekiri_ylestousmispyhal_2022.pdf

KARJASEKIRI

Kristuse ülestõusmise pühal, 17. aprillil 2022

Kord sai Jeesus kurva sõnumi, et Laatsarus, Marta ja Maarja vend, on surnud ning juba mitme päeva eest kaljuhauda maetud. Jeesus kurvastas hea sõbra surma pärast pisarateni, püüdes lohutada leinavaid õdesid.

Jeesus kinnitas Martat sõnadega: Sinu vend tõuseb üles. (Jh 11:23)Selle tõestuseks kutsus ta juba neli päeva surnud Laatsaruse hauast välja. Laatsarus väljuski omal jalal kaljuhauast ja Jeesus andis ta tagasi õdede hoole alla. Enne veel ütles Jeesus Martale: Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. (Jh 11:25–26)

Jeesus ei äratanud Laatsarust surnuist üles ainult kaastundest õdede vastu ega isikliku sõpruse pärast Laatsarusega, vaid sooviga anda endast tunnistust kui ülestõusmisest ja elust,kõigi Kristuse järgijate igavesest lootusrikkast tulevikust.

Kui väga tahaks seekordsetel ülestõusmispühadel näha kümneid tuhandeid Ukraina sõjas kurja ja südametu vallutaja relvade läbi hukkunuid Laatsaruse kombel haudadest välja astumas! Miks ei võiks Jeesus teha seda imet kasvõi kaastundest, lohutuseks leinavatele emadele-isadele, õdedele-vendadele, lastele ja vanematele? Siiski, nagu Marta, teame ka meie, et surnud tõusevad kord üles ülestõusmise päeval, isegi kui niiväga sooviks oma armsaid tagasi juba siia ellu, juba täna.

Laatsaruse imet Jeesus täna enam ei korda. Surnute ülesäratamine ja tagasitoomine ajalikku maailma kuulub Jeesuse enda ülestõusmise eelsesse minevikku. Jeesuse ristilöömine ja kolmandal päeval surnuist üles tõusmine tähistas uue ajastu algust ja elu lõplikku võitu surma üle.

Ajalik surm ei ohusta ühtegi hinge, kes Kristusesse usub. Jeesus kinnitab seda, öeldes: Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. (Jh 11:26) Mitte ainult enda eluga ei olnud Jeesusel sellist meelevalda toimida, vaid ka kõigi teiste eluga, kes teda järgivad ja usuvad, teeb ta sedasama. Ülestõusmine igaveseks eluks on kõigi Kristusesse uskujate olevik ja tulevik. Uus normaalsus!

Usk surnute ülestõusmisse on ristiusu olemuse kese – kristlaste usu põhjus ja eesmärk. Just seda usku pühitseb kogu läänekristlik maailm täna, mil tervitame üksteist sõnumiga: Kristus on üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud! Halleluuja!

Urmas Viilma

peapiiskop

Pidulikul ülestõusmipüha kontserdil esitavad Indrek Vau, Martin Pajumaa ja Villem Süvari trompetitel ning Kadri Ploompuu orelil J. S. Bachi, G. Martini, B. Britteni, E. Mägi, J. Räätsa, U. Sisaski ja F. Magle muusikat.

Tere tulemast!