Taevariigi kodanikuna maailmas

Pühakirjalugemised:

Jesaja 63:7–9 Issanda headus Iisraeli vastu
Jaakobuse 1:17–21 Me oleme otsekui uudsevili Jumala loodute seas
Johannese 16:5–15 Maailm ja Tõe Vaim

Koguduselaulud:

Alguslaul 295 – Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita

Päeva laul 115 – Oh surmavõitja, tule Sa

Jutluselaul 296 – Jeesusele, Jeesusele tahan laulda ma

Mälestuslaul 170:1-2 – Rändur, ütle, kuhu lähed

Korjanduslaul 387:1- – Ma laulan suust ja südamest

Lõpulaul 291 – Ei laulmast iial lakka

Eeloleval pühapäeval, 15. mail kell 11 algaval missal Toomkirikus jutlustab ja seab armulaua EELK piiskop Tiit Salumäe. Kaasa teenivad koguduseõpetaja Arho Tuhkru ja abiõpetaja Joel Siim, orelil musitseerib Piret Aidulo.

Tiit Salumäe on sündinud 25. detsembril 1951.a. 1970.a asus ta õppima EELK Usuteaduse Instituuti ning ordineeriti õpetajaks 5. oktoobril 1975.a. Samast aastast alates on ta olnud Haapsalu püha Johannese koguduse õpetaja. Lisaks on ta teeninud tervet rida EELK kogudusi ning olnud mitmete diasporaakoguduste hooldajaõpetaja. Tiit Salumäe juhib paljude EELK komisjonide tööd ning osaleb Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni töös.

Toomkirik on avatud E – P kell 9:00 – 16:00.

Kirikusse on oodatud kõik terved inimesed, kirikus saab desinfitseerida käsi.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkiriku tornikiivri restaureerimistööd jõudsid 10. mail piduliku vahefinišini. Restauraatorite poolt
üle kullatud tornikuul ja korrastatud tuulelipp olid täna, 10. mail kirikusaalis ka linnarahvale vaatamiseks väljas.

Kirikusse kogunenud rahvale tutvustati ajakapsli sisu, millesse iga külaline sai oma nime kirjutada.

Ajakapslisse asetati lisaks kirjale tulevastele põlvedele ka täna kehtivad mündid, sündmuse puhuks koostatud laululeht, tänane ajaleht Postimees ning viimane Eesti Kiriku number. Enne värskelt kullatud tornimuna asetamist oma kohale, Tallinna Toomkiriku torni tipus, pühitses selle peapiiskop Urmas Viilma.

Pühitsemistalituse järel rääkis Urmas Viilma sündmuse tähendusest enda jaoks kirikupeana: “Sümboolne on see, et tornitipus oleva kuuli kohal on Maarja liilia. See tuletab meelde, et oleme Maarjamaa – loodan, et Jumala õnnistus läbi Maarja hoiab ja kaitseb meid. Püssikuuli haavad, jäljed tornikuulil tuletavad omakorda meelde, et kurjus pole maailmast kuhugi kadunud, inimene ei ole ajas palju muutunud. Praegugi tulistatakse Ukrainas sarnaseid objekte. Tornikuuli sisse ajakapsli panemine on seisatumine tänases ajahetkes, selle jäädvustamine. Loodan väga, et kui kunagi pannakse tornikuuli järgmine ajakapsel, siis ei pea enam rääkima ega mõtlema sõjast.”

Restaureerimistööde juht, kunstiajaloolane Juhan Kilumets soovis praegustele restaureerimistöödele mõeldes eelkõige, et tehtud töö osutuks ajas vastupidavaks ning et niipea poleks järgmistel meistritel
põhjust seda tööd jätkata. Ta lisas: “Restauraatoritena oleme püüdnud võimalikult palju alles hoida seda, mis on tehtud enne meid. Ka tulevastelt meistritelt ootan samasugust suhtumist ajaloopärandisse.”

Kilumets kommenteeris sedagi, mis tuli ilmsiks alles tööde käigus: “Tuulelipu puhul oli tegelikult üllatav see, et funktsionaalne pool ei olnud lõpuni läbi mõeldud. Selleks, et lipp liiguks võimalikult hästi,
peab see olema tasakaalus, kuid ei olnud ning lipu kergemale poolele tuli lisada umbes kakskümmend kilo tina. Ka konstruktiivset latti sai tugevdatud. Tornikuuli lugu on olnud aga väga lihtne: ta sündis kullatuna aastal 1779, vahepeal on tehtud üks vahekuldamine ja nüüd sai ta lisaks uue kullakihi.“

Kiriku torn läbib kauaoodatud uuenduskuuri tänu lahketele annetajatele, kelle toel on võimalik kavandatud tööd augustikuus lõpule viia. Suureks abiks torni restaureerimisel on olnud
toomkogudus, Kirikufond (SA EELK Toetusfond) ja Tallinna linn 150 000 euroga. Käimasolevad tööd on esimene etapp Toomkiriku restaureerimisprogrammi ellu viimisest ning selle edenemist võib igaüks linnapildis imetleda.

Galerii fotod: Tiit Mõtus/Kirikufond

Tekst: Regina Hansen