EELK võõrustab alates 25. maist kuni 1. juunini Tallinnas Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku partnerkirikute piiskoppide konsultatsiooni. Kohtumise peateema on kiriku roll rahu eest seisjana maailmas.

Pirita kloostris toimuval konsultatsioonil osalevad lisaks Eesti ja Saksamaa Kurhessen-Waldecki kiriku esindajatele ka luterlike kirikute piiskopid Namiibiast, Lõuna-Aafrikast, Indiast, Kõrgõztanist ja Rumeeniast. Pirita kloostris toimuva sündmuse avasid eile, 25. mail tervitussõnade ja palvusega peapiiskop Urmas Viilma ja Pirita kloostri juhatuse liige Ema Vimala.

Täna, 26. mail tegi pikema tutvustava ettekande peapiiskop Viilma, kes avas läbi Eesti ajaloolise, kultuurilise ja religioosse konteksti tutvustamise väliskülalistele ühtlasi ka siinsete hoiakute tagamaid, muuhulgas ka Ukrainas käiva sõjaga seonduvalt, tuues välja mitmeid ajaloolisi paralleele. Peapiiskop esitas ka ajaloolise võrdluse lähiregiooni kirikutest, aga ka ülevaate kiriku ja riigi suhetest, samuti Eesti inimeste usulistest hoiakutest ja luterliku kiriku koostöösuhetest teiste kirikutega.

Külalised osalesid täna Kristuse taevaminemispüha jumalateenistusel Tallinna Toomkirikus, kus toimus ka kuue luterliku kiriku vaimuliku ordineerimine. Seejärel kirjutati Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus pidulikult alla EELK ja partnerkirikute koostöölepingu jätkamisele. Sündmusel osalesid lisaks külalistele EELK kirikuvalitsuse liikmed ja ka äsja ordineeritud vaimulikud.  

Konsultatsioon jätkub kuni laupäeva lõunani partnerkirikute esindajate ettekannetega. 

Tekst: Regina Hansen.

Päeva juhtsalm

„Kui mind maa peal ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde!  Johannese 12:32

Pühakirjalugemised:

Jesaja 44:1–5             Jumal õnnistab Iisraeli

Roomlastele 8:12–17   Kõiki, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed

Johannese 7:37–39        Jeesus kõneleb Vaimu kohta

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul              137    B          Ärka, süda, vaim ja mõte

Solist viiulil          E. Elgar Hommikulaul

Päevalaul             129        Mu hinge sisse tule

Solist viiulil          F. M. Veracini Largo

Solist  viiulil        J. Massenet Meditatsioon

Mälestamine       170  3-4   Rändur, kas sa siis  ei karda

Korjanduslaul    126    1-     Jumal tasast vihma anna

Lõpulaul              131           Oh Püha Vaim, et tule Sa

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, viiulil Meelis Vahar.

Toomkirik on avatud E – P kell 9:00 – 16:00.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühakirjalugemised:

Psalm 110:1–4 Messia kuninga- ja preestriamet

Apostlite teod 1:1–11 Jeesuse taevaminek

Markuse 16:14–20 Jeesus läkitab jüngrid evangeeliumi kuulutama

Laulud:

Protsessiooni ajal: A. Hesse „Es ist das heil uns kommen her“

Alguslaul: 122:1-2 – Me täna sellest mõtleme

Päeva laul: 124:1-2,4 – Täna rõõmsad oleme

Jutluselaul: 121 – Halleluuja, laulgem laulu

Ordinatsioonilaul: K. A. Hermann „Taevaminemise pühaks“

Laul ametirõivastesse riietamise ajal: 130 – Oh Looja Vaim, nüüd hingesse

Korjanduslaul: C. Saint-Saens „Gloria“

Armulaua ajal: I. Kuusisto „Püha Vaim, puuduta mindki“

Lõpulaul: 163:1-2 – Üks kindel linn ja varjupaik

Protsessiooni ajal: M. Nagel „The-Strong-Tower-Postlude“

Missal teenivad:

Ordineerija peapiiskop Urmas Viilma

Assistendid assessor Marko Tiitus ja assessor Ove Sander

Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru

Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim

Toomkoguduse diakon René Paats

Ordinandid:

diakoniameti kandidaat Ann Tamme

preestriameti kandidaat diakon Marek Alveus
preestriameti kandidaat diakon Kätlin Liimets
preestriameti kandidaat diakon Erkki Juhandi
preestriameti kandidaat diakon Ahti Udam
preestriameti kandidaat diakon Triin Simson

Kantor Veljo Reier

Toomkoguduse koor „Laudate Dominum“ Veljo Reieri juhatusel

Organist Piret Aidulo

Pühakirjalugemised

Jeremija 29:11–14 Siis te hüüate mind appi ja palute mind, ja mina kuulen teid

Efeslastele 3:14–21 Palve Kristuse armastuse mõistmiseks

Johannese 16:23–33 Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 107 – Rõõmus kõlagu me hüüd

Päeva laul 315:1-4 – Eks see ole arm ja heldus

Jutluselaul 319 – Kui kõik ka taganeksid

Mälestuslaul 459 – Õnnista, Looja Vaim

Korjanduslaul 330 – Tule, Jeesus, helde armutooja

Lõpulaul 324:9 – Nüüd laulgem „Aamen!“ rõõmuga

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P kell 9:00 – 16:00.

Muuseumiöö on üks kord aastas, laupäevasel maiõhtul toimuv kultuurisündmus, mille raames avavad oma uksed kümned muuseumid ja mäluasutused üle Eesti.

Muuseumiööl osalevad muuseumid, mäluasutused ja külastuspaigad on avatud kell 18–23.

Muuseumiöö koostööpartner 2022. aastal on SA Heategevusfond Minu Unistuste Päev. Kõigil Muuseumiöö sündmustes osalejatel on võimalik teha annetusi, mille abil viiakse ellu mõnd rasket või kroonilist haigust põdeva lapse unistus. Teeme koos head ja aitame Muuseumiöö elevusel ja rõõmsal meeleolul jõuda ka lasteni, kes sündmusest kohapeal osa võtta ei saa!

Muuseumiöö kava toomkirikus:

Kell 18.00 muusikapooltund – Maire Martinson (sopran), Piret Aidulo (orel)
Kell 18.30 kirikututvustus
Kell 19.00 muusikapooltund – Piret Aidulo (orel)
Kell 19.30 kirikututvustus
Kell 20.00 muusikapooltund – Oksana Sinkova (flööt), Alina Sakalouskaya (mandoliin), Kadri Ploompuu (orel)
Kell 20.30 kirikututvustus
Kell 21.00 muusikapooltund – Oksana Sinkova (flööt), Kadri Ploompuu (orel)
Kell 21.30 kirikututvustus
Kell 22.00 muusikapooltund – Kadri Ploompuu (orel)

Sissepääs kirikusse on vaba. Ootame teid muuseumiööle!

Euroopa Kirikute Konverents (CEC) toob Euroopa kirikud tuleval aastal kokku Tallinnasse. CEC peaassambleed võõrustavad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud. 14.-20. juunini 2023.

Sündmuse ettevalmistamist arutati 9.-10. maini toimuval kohtumisel Tallinnas, kus osalesid peaassamblee planeerimiskomitee liikmed eesotsas praost Anders Gadegaardiga Taani Evangeelsest Luterlikust Kirikust. Koos CEC peasekretär dr Jørgen Skov Sørenseniga arutati edasisi samme ürituse ettevalmistamiseks, külastati kirikuid ja assamblee toimumispaika Kultuurikatelt. Palvus peeti Tallinna Toomkirikus.

CEC liikmeskirikuid, partnerlusorganisatsioone ja Euroopa kirikute rahvusnõukogusid ühendav assamblee on Euroopa kirikute jaoks oluline palve-, osaduse- ja koostöövorm, mis seob kirikuid oikumeenilises vaimus Euroopa tuleviku kujundamiseks. Peaassamblee kokkusaamised toimuvad iga viie aasta järel, kus CEC valib endale järgmiseks viieks aastaks ka uue juhatuse.

Taevariigi kodanikuna maailmas

Pühakirjalugemised:

Jesaja 63:7–9 Issanda headus Iisraeli vastu
Jaakobuse 1:17–21 Me oleme otsekui uudsevili Jumala loodute seas
Johannese 16:5–15 Maailm ja Tõe Vaim

Koguduselaulud:

Alguslaul 295 – Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita

Päeva laul 115 – Oh surmavõitja, tule Sa

Jutluselaul 296 – Jeesusele, Jeesusele tahan laulda ma

Mälestuslaul 170:1-2 – Rändur, ütle, kuhu lähed

Korjanduslaul 387:1- – Ma laulan suust ja südamest

Lõpulaul 291 – Ei laulmast iial lakka

Eeloleval pühapäeval, 15. mail kell 11 algaval missal Toomkirikus jutlustab ja seab armulaua EELK piiskop Tiit Salumäe. Kaasa teenivad koguduseõpetaja Arho Tuhkru ja abiõpetaja Joel Siim, orelil musitseerib Piret Aidulo.

Tiit Salumäe on sündinud 25. detsembril 1951.a. 1970.a asus ta õppima EELK Usuteaduse Instituuti ning ordineeriti õpetajaks 5. oktoobril 1975.a. Samast aastast alates on ta olnud Haapsalu püha Johannese koguduse õpetaja. Lisaks on ta teeninud tervet rida EELK kogudusi ning olnud mitmete diasporaakoguduste hooldajaõpetaja. Tiit Salumäe juhib paljude EELK komisjonide tööd ning osaleb Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni töös.

Toomkirik on avatud E – P kell 9:00 – 16:00.

Kirikusse on oodatud kõik terved inimesed, kirikus saab desinfitseerida käsi.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkiriku tornikiivri restaureerimistööd jõudsid 10. mail piduliku vahefinišini. Restauraatorite poolt
üle kullatud tornikuul ja korrastatud tuulelipp olid täna, 10. mail kirikusaalis ka linnarahvale vaatamiseks väljas.

Kirikusse kogunenud rahvale tutvustati ajakapsli sisu, millesse iga külaline sai oma nime kirjutada.

Ajakapslisse asetati lisaks kirjale tulevastele põlvedele ka täna kehtivad mündid, sündmuse puhuks koostatud laululeht, tänane ajaleht Postimees ning viimane Eesti Kiriku number. Enne värskelt kullatud tornimuna asetamist oma kohale, Tallinna Toomkiriku torni tipus, pühitses selle peapiiskop Urmas Viilma.

Pühitsemistalituse järel rääkis Urmas Viilma sündmuse tähendusest enda jaoks kirikupeana: “Sümboolne on see, et tornitipus oleva kuuli kohal on Maarja liilia. See tuletab meelde, et oleme Maarjamaa – loodan, et Jumala õnnistus läbi Maarja hoiab ja kaitseb meid. Püssikuuli haavad, jäljed tornikuulil tuletavad omakorda meelde, et kurjus pole maailmast kuhugi kadunud, inimene ei ole ajas palju muutunud. Praegugi tulistatakse Ukrainas sarnaseid objekte. Tornikuuli sisse ajakapsli panemine on seisatumine tänases ajahetkes, selle jäädvustamine. Loodan väga, et kui kunagi pannakse tornikuuli järgmine ajakapsel, siis ei pea enam rääkima ega mõtlema sõjast.”

Restaureerimistööde juht, kunstiajaloolane Juhan Kilumets soovis praegustele restaureerimistöödele mõeldes eelkõige, et tehtud töö osutuks ajas vastupidavaks ning et niipea poleks järgmistel meistritel
põhjust seda tööd jätkata. Ta lisas: “Restauraatoritena oleme püüdnud võimalikult palju alles hoida seda, mis on tehtud enne meid. Ka tulevastelt meistritelt ootan samasugust suhtumist ajaloopärandisse.”

Kilumets kommenteeris sedagi, mis tuli ilmsiks alles tööde käigus: “Tuulelipu puhul oli tegelikult üllatav see, et funktsionaalne pool ei olnud lõpuni läbi mõeldud. Selleks, et lipp liiguks võimalikult hästi,
peab see olema tasakaalus, kuid ei olnud ning lipu kergemale poolele tuli lisada umbes kakskümmend kilo tina. Ka konstruktiivset latti sai tugevdatud. Tornikuuli lugu on olnud aga väga lihtne: ta sündis kullatuna aastal 1779, vahepeal on tehtud üks vahekuldamine ja nüüd sai ta lisaks uue kullakihi.“

Kiriku torn läbib kauaoodatud uuenduskuuri tänu lahketele annetajatele, kelle toel on võimalik kavandatud tööd augustikuus lõpule viia. Suureks abiks torni restaureerimisel on olnud
toomkogudus, Kirikufond (SA EELK Toetusfond) ja Tallinna linn 150 000 euroga. Käimasolevad tööd on esimene etapp Toomkiriku restaureerimisprogrammi ellu viimisest ning selle edenemist võib igaüks linnapildis imetleda.

Galerii fotod: Tiit Mõtus/Kirikufond

Tekst: Regina Hansen

Tallinna Piiskopliku Toomkiriku tornikiivri restaureerimise käigus toodi alla tornikuul, mis on nüüd uuesti kullatud. Kutsume Teid tornikuuli pühitsemisele ja ajakapsli kokkupanemisele teisipäeval, 10. mail kl 12.00 Toomkirikusse.

Anname ülevaate uuest ajakapslist ja kohalviibijad  saavad kirjutada oma nime dokumendile ja  tutvuda uuesti kullatud tornikuuliga. Peapiiskop Urmas Viilma pühitseb tornikuuli, enne kui see läheb tagasi tornitippu oma ajaloolisele kohale.

Kolm kuud tagasi alanud Toomkiriku torni restaureerimine edeneb hoogsalt. Osa tornikiivri katteplekist on juba uuendatud ja särab kaugele.

Oleme tänulikud kõikidele heategijatele, kelle toel kiriku torn viimaks kauaoodatud uuenduskuuri läbib. Annetuste toel on võimalik kavandatud tööd augustikuus lõpule viia. Suureks abiks torni restaureerimisel on olnud  toomkogudus,  EELK Kirikufond ja Tallinna linn 150 000 euroga. Käimasolevad tööd on esimene etapp Toomkiriku restaureerimisprogrammist ning selle edenemist võib igaüks linnapildis imetleda.

Arho Tuhkru

Toomkoguduse õpetaja

Tel 5281943

Pühakirjalugemised:

Jesaja 40:26–31 Kes ootavad Issandat, saavad uut rammu

Heebrealastele 13:12–16 Viigem Kristuse kaudu Jumalale Tema tunnistajate huulte vilja

Johannese 16:16–23 Kurbus muutub rõõmuks

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 250 – Oh õnnis maja

Päeva laul 120 – Võitja, võta võidupalmid

Pühapäevakoolilaste laulud
A. Isak, A.-M. Salumäe „Lapse palve“
H. Viht, R. Kõrgemägi „Sa paned päeva särama“
P. Perkiö, J. Kukkonen „On tore olla koos“
H. Viht, R. Kõrgemägi „Imekaunis päev“

Mälestuslaul 261:2 – Tähtede taga – seal vajub kõik vale

Korjanduslaul 425 – Jeesus, meid Sa puuduta nüüd

Lõpulaul 118 – Sind, Issand Kristus, täname

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P kell 9:00 – 16:00.

Kirikusse on oodatud kõik terved inimesed, kirikus saab desinfitseerida käsi.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Et ükski ema ei peaks enam pisaraid valama…

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhtide läkitus emadepäevaks, 8. maiks 2022

Kristlased usuvad, et Jumal kannab inimeste eest hoolt nagu armastav isa oma laste eest. Meie Isa palves pöördume Jumala kui isa poole. Püha linna Jeruusalemma saatusest kõneledes võrdles Jeesus ennast hoopis kanaemaga, kes oma tiibadega pesakonda varjab. Jeesus ütles: „Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla.“ Mt 23:37

Jeesuse sõnad on võrdpilt Jumala hoolitsusest. Ka Vana Testamendi laulik palvetab: „Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub!“ Ps 57:2

Kõik tütred ja pojad on otsinud varju ema põuest. Ema sülle peidab lohutust otsiv laps oma pisarais palge. Ema käte – justkui tiibade – varju alla poeb laps võõra ja ähvardava ohu eest. Ema puhub peale haiget saanud kohale. Ema paitus on lapsele suurim lohutus. Vägivalla ja ohu eest põgenedes otsib ema lastele kõige turvalisema pelgupaiga. Emad, vanaemad ja ristiemad on väsimatud eestpalvetajad oma laste ja pere eest. Ema on kodu sümbol. Kodu on rahupaik, kus igaüks tunneb ennast turvaliselt, sest seal valitseb tingimusteta armastus. Kus on ema, seal ongi kodu. Suurim kingitus emale on rahu kodus.

Läbi inimajaloo on emad tundnud palju muret, südamevalu ja leina. Vaga Siimeon lausus Maarjale leina ennustades: „Ja sinu endagi hinge läbistab mõõk.“ Lk 2:35 Valuga, mis teravalt läbistas hinge, läkitas Maarja Jeesuse Kolgatale. Ema kannatas koos Pojaga. Sarnast valu mõistab iga ema, kes on saatnud oma lapse kohtuma surmaga. Nagu needki emad, kelle pojad on võidelnud rahu ja vabaduse, kodu ja pere eest arvukates sõdades inimajaloos. Iga sõda purustab südamed ja hinged, lõhub ja lahutab perekonnad, jätab alatiseks valusad armid.

Saabuva emadepäeva ja kõigi järgnevate päevade ootuses pöördume kõikide südamevalus emade, nende poegade ja tütarde nimel igaühe poole, kellest sõltub sõja lõpetamine ja õiglase rahu saavutamine Ukrainas. Me palume teid ülestõusnud Issanda Jeesuse Kristuse nimel: Lõpetage sõda ja taotlege rahu! Ärge tehke kellelegi seda, mida te ei taha, et teie emale tehakse. Pöördume kõigi poole Eestimaal: Hoidke ära rahutused ja tülid meie ühises kodus. Me saame olla rahutegijad, et ükski ema ei peaks enam pisaraid valama…

Hoiame kokku: palvetame rahu ja üksmeele eest, täname ema armastuse, südamevalu ja hoole eest, paneme lootuse Jumala peale, sest „Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.“ Ps 29:11

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni

Rooma-Katoliku Kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan

Armeenia Apostliku Kiriku piiskop Balti riikides Vardan Navasardyan

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president, pastor Erki Tamm

Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president, pastor Andres Ploompuu

Eesti Metodisti Kiriku superintendent, pastor Robert Tšerenkov

Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste

Emadepäeva eel, 5. mail AD 2022 Tallinnas

Click to access aprill-2022_nett.pdf