Click to access tervituskiri_kooli_alguseks_2021.pdf

Pühakirjalugemised:

Rutt 1:8–11, 14–18 Rutt ja Noomi
Roomlastele 13:8–10 Vennalikust armastusest
Markuse 12:41–44 Lesknaise ohvriand

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 289 – Sind, Jumal, tahan armastada
Päeva laul: 314 – Süda seltsiks südamele
Jutluselaul: 326:1-2 – Oh vaga Jumal, kes
Mälestuslaul: 244:1-2 – Suurest Su armust ja heldusest täna
Korjanduslaul: 330 – Tule, Jeesus, helde Armutooja
Lõpulaul: 438 – Oh pane tuli põlema

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühakirja lugemised:

2. Kuningate 5:1–15 Eliisa teeb terveks pidalitõbise Naamani

Apostlite teod 3:1–10 Peetrus tervendab jalutu

Johannese 9:1–7, 39–41 Jeesus tervendab pimedalt sündinu

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 341B – Kui südant piinab valu

Päeva laul: 264 – Ma kummardan Sind, Armuvägi

Jutluselaul: 347 – Tugevad on Jeesu käed

Korjanduslaul: 219 – Armastus, mis igavene

Lõpulaul: 361 – On õiged vaid teed

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tänujumalateenistuse muusika:

Protsessioon – G. H. Eldridge, „Fanfaarid“

Alguslaul 302 – Oh võtkem Jumalat
Muusika – Vaimulik rahvaviis Kolga-Jaanist, seadnud M. Siimer, „Au, kiitus olgu igavest“
Päeva laul 452 – Issand, Sa hämaral ajal
Muusika – A. Topman, „Oma käed Sa laota“
Muusika – U. Sisask, „Umbriel (näiline rahu)“ tsüklist “Uranus”
Lõpulaul 450 B – Hoia, Jumal, Eestit!
Muusika – H. Willan, „Finale jubilante“

Pühakirjalugemised:

Esimese Ajaraamatu 29. peatükist: 10-14
Apostel Jaakobuse kirja 3. peatükist: 13-18
Johannese evangeelium: Jh 14:27-31

JUMALATEENISTUSEL teenisid:

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad:
Eesti Kirikute Nõukogu president, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident, Rooma-Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Mattias Palli
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president pastor Erki Tamm
Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president pastor Andres Ploompuu
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
Armeenia Apostlik Kirik, härra Artem Davidjants
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus

Orelil Kadri Ploompuu
Trompetil Indrek Vau
Solist Ott Indermitte

Pühapäevased lugemised:
Jesaja 61:10-11 Mina rõõmutsen väga Issandas
Galaatlastele 4 : 3 – 7 Kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest
Luuka 1 :46 – 55 Maarja kiituslaul

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 84 – Oh Kristus, Lunastaja
Päeva laul: 82 – Minu hing austab
Jutluselaul: 83 – Mu Kuningas, mu Jumal
Korjanduslaul: 363 – Et Kristust vastu võtta
Lõpulaul: 36 – Su annid, kõige armu Jumal

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Gustav-Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja viimase, viienda kontserdi annab organist Aare-Paul Lattik.

Kavas: M. Duruflé, L. J. A. Lefébure-Wély, R. Fumet, G. Bovet, E.-S. Tüür

Piletid 7/5 € saadaval kohapeal.

Ootame kuulama eriliselt huvipakkuva kavaga kontserti hinnatud organisti esituses!

Organistidele tasuta sissepääs.

Aare-Paul Lattik on Eesti üks väljapaistvamaid organiste, kes oma mitmekesises repertuaaris on pühendunud eriti prantsuse orelimuusika interpretatsioonile.

Aare-Paul Lattik õppis 1988-1992 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis orelit Urmas Taniloo juures ja klaverit Ruth Ernstsoni juures. Oreliõpinguid jätkas Lattik prof. Hugo Lepnurme ja Andres Uibo oreliklassis Eesti Muusikaakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri 1999. Aastatel 1996-1999 täiendas ta end Prantsusmaal Lille’i konservatooriumis Notre-Dame’i katedraali titulaarorganisti prof. Philippe Lefebvre’i, Lyoni konservatooriumis prof. Louis Robilliard’i ja Saint-Gervais’ kiriku organisti prof. Aude Heurtematte’i juhendamisel ning õppis paralleelselt Pariisi Sorbonne’i ülikooli muusikateaduskonna magistrantuuris. Aare-Paul Lattik pälvis III koha rahvusvahelisel Mikael Tariverdievi nimelisel organistide konkursil (2005) ning on Eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio laureaat (2000) ja Eesti Kultuurkapitali interpreedi stipendiumi laureaat (2006).

Aare-Paul Lattik on esinenud Eestimaa kõikides tähtsamates kontserdipaikades, osalenud paljudel festivalidel Eestis ja välismaal, seal hulgas Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Poolas, Itaalias, Lätis. Ta on andnud kontserte Skandinaavia maades ja Venemaal nii solistina kui ka erinevate ansamblite ja solistidega.

Lattiku laias repertuaaris on eriline koht prantsuse orelimuusikal. Teda seob ka koostöö Eesti heliloojatega – ta on olnud mitmete Eesti heliloojate teoste esmaesitaja.

Soosinguajad.

Pühakirja lugemised:

1. Moosese 18:20–32 Aabraham palub Soodoma pärast

Heebrealastele 3:15–19 Jumala rahva hingamisse pääsemisest

Matteuse 11:20–24 Jeesus hurjutab Galilea linnu

Pühapäevased laulud:

457 – Oh tulge, Teda kummardage

217 – Oh armas Jumal, avita

458 – Tõuse, valgus igavene

64 – Issand, oma viga sees

204 – Nüüd lahkun hinguspäevast

Teenivad õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Christian Ackermanni näitus toomkirikus tõstatab küsimusi, suunab mõtteid ja avab silmi, ka kristliku, täpsemalt – luterliku kiriku kunsti ikonograafia vallas.

Kui on üldteada, et Ackermanni osalusel valminud Tallinna toomkiriku altarisein oli Rootsi-aegse range, ortodoksse luterliku kiriku altarikaunistuse musternäidis, siis milline see ikkagi oli, mis oli selle
peamine sõnum?

1694. aastast säilinud altariseina tellimise lepingute järgi on teada, et
selle nikerdatud kaunistused tegi vabameister Christian Ackermann, et
tisleritööd tegi Hermann Berents ning altariseina värvis ja pildid maalis
Ernst Wilhelm Londicer.

1696. aastal valminud kahekorruselise altariseina põhikorrusel seisid kaheteistkümnest apostlist kaks tähtsamat: pühakirja ja mõõgaga apostel Paulus ning pühakirja ja taevavõtmega apostel Peetrus.
Põhikorruse karniisi kaunistasid neli evangelisti oma evangeeliumide ja
atribuutidega: Markus lõviga, Luukas härjaga, Matteus ingliga ja Johannes
kotkaga. Altariseina tipus oli võidulippu kandev, Aadama pealuule ja maole
astuv Kristus Võitmatu, tema kõrval põlvitasid Maarja Magdaleena ja ingel.
Altariseina keskteljel, Kristus Võitmatu all, oli maal „Püha õhtusöömaaeg”
ja „Kristuse ristilöömine”. Üheskoos jutustasid kuju ja kaks maali Kristuse
äraandmise, ristisurma ja igavese elu lugu. Seda võimendasid juba mainitud Peetruse ja Pauluse ning evangelistide kujud, samuti Maarja-Magdaleena – patustanud, andestust palunud ja saanud – naise kuju. Ingel Kristus Võitmatu kõrval on tegelane taevasfääridest, Kristuse taeva mineku tunnistaja ja altari ees kogunevale kogudusele teenäitaja.

Mida veel ühelt, kõige tähtsamalt kirikukunstiteoselt – altari kui kiriku kõige pühama koha kaunistuselt – võiks tahta?

Sõnumit – pääsemine tuleb usu läbi – kandsid muidugi ka teiste 17. sajandi
II poole – 18. sajandi alguse Rootsi kuningriigi, sh siis Eesti- ja Liivimaa
luterlike kirikute altariseinad, nagu ka kantslid. See, et 18. sajandi
valgustus- ja ratsionalismiajastul nii selge sõnum hägustuma ja kirikukunsti
senine ikonograafiline programm koost lagunema hakkasid, on aga juba omaette lugu.

Ackermanni näitusel saab sellest küll aimu, kuid põhiline soovitus
oleks siiski keskenduda näitusel neile tegelaskujudele, kes määrasid
Rootsi-aegse inimese maailmapildi ja religioossed vaated. Lisaks nimetatuile vaadake siis ka voorusi, neid ideaalselt täiuslikke naisi, kes võisid seista altaril ka katmatult.

Teksti autor dr Tiina – Mall Kreem.