Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja neljanda kontserdi annab organist Markus Nitt Saksamaalt Wilhelmshavenist.

Kavas J. S. Bach, L. Neuhoff, S. Karg-Elert, J. Bonnet, M. Dupré

Piletid 7/5 € müügil kohapeal.

Olete väga oodatud!

Markus Nitt töötab Saksamaal Wilhelmshavenis asuva Banteri kiriku organisti ja koorijuhina ning on kogu regiooni protestantlike kirikute muusikaline konsultant. Ta korraldab kontserdisarja, mis hõlmab nii koore, orkestreid, oreli- ja kammermuusikat, olles selle kunstiliseks juhiks.

Markus Nitt õppis 1997-2004 kirikumuusikat ja orelit Müncheni muusikakõrgkoolis (University of Music and Performing Arts in Munich) ja Freiburgi muusikaülikoolis (University of Music in Freiburg) Marlene Hinterbergeri ja Klemens Schnorri juures. Juba oma õpingute ajal oli ta assistendiks Hanns-Martin Schneidt’ile ja kuulsale Münichi Bach-koorile.

Lisaks rahvusvahelisele kontserttegevusele on Markus Nitt pidevalt tegutsenud dirigendina, tehes koostööd kuulsate solistide ja tuntud orkestritega. Ta on osa võtnud prof Daniel Rothi oreli meistriklassist ning Gary Gradeni, Carlo Pavese, Volker Hempflingi, Grete Pederseni, Morten Schuldt-Jenseni ja Rudolf Piehlmayeri meistriklassidest dirigentidele.

10. pühapäev pärast nelipüha 

Päeva teema – ustavus  Jumala andide kasutamisel

Päeva juhtsalm:

„Igaühelt, kellele on palju antud, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem!“ Luuka 12: 48

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Õpetussõnad 3:27–32 Aita, kus võimalik!
Heebrealastele 10:19–25 Hoiatus ärataganemise eest
Luuka 12:42–48 Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju

Pühapäevased laulud:

Alguslaul                   312 1-5     Oh mis kaunis asi see
Päevalaul                  240            Meil Kristus on aluseks
Jutluselaul                262  1-4   Arm, kes sa mind oled loonud
Kantslisalm              262    5    Arm, kes Sa mind oled võitnud
Korjanduslaul         362           Üksainus samm sa astu
Lõpulaul                   312  6-7   Kogu kokku, karjane

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tõde ja eksitus.

Pühakirja lugemised:

Jeremija 7:1–7 Väär jumalateenistus

Heebrealastele 12:14–17 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust

Matteuse 7:24–29 Kaks koja ehitajat

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 182 – Jumalale kiitust andkem
Päeva laul: 365 – Löö lõkkele, mu ususäde
Jutluselaul: 161 – Küll kannab kindel kalju
Korjanduslaul: 225 – Sinu poole, Issand, ma
Lõpulaul: 160 – Kindel me usk

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Gustav -Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Christian Ackermanni näitus Toomkirikus tõstatab küsimusi, suunab mõtteid ja avab silmi, ka kristliku, täpsemalt – luterliku kiriku kunsti ikonograafia vallas. Kui on üldteada, et Ackermanni osalusel valminud Tallinna toomkiriku altarisein oli Rootsi-aegse range, ortodoksse luterliku kiriku altarikaunistuse musternäidis, siis milline see ikkagi oli, mis oli selle peamine sõnum?

1694. aastast säilinud altariseina tellimise lepingute järgi on teada, et selle  nikerdatud kaunistused tegi vabameister Christian Ackermann, et tisleritööd tegi Hermann Berents ning altariseina värvis ja pildid maalis Ernst Wilhelm Londicer.

1696. aastal valminud kahekorruselise altariseina põhikorrusel seisid kaheteistkümnest apostlist kaks tähtsamat: pühakirja ja mõõgaga apostel Paulus ning pühakirja ja taevavõtmega apostel Peetrus.

Põhikorruse karniisi kaunistasid neli evangelisti oma evangeeliumide ja atribuutidega: Markus lõviga, Luukas härjaga, Matteus ingliga ja Johannes kotkaga. Altariseina tipus oli võidulippu kandev, Aadama pealuule ja maole astuv Kristus Võitmatu, tema kõrval põlvitasid Maarja Magdaleena ja ingel. Altariseina keskteljel, Kristus Võitmatu all, oli maal „Püha õhtusöömaaeg”  ja „Kristuse ristilöömine”. Üheskoos jutustasid kuju ja kaks maali Kristuse äraandmise, ristisurma ja igavese elu lugu. Seda võimendasid juba mainitud Peetruse ja Pauluse ning evangelistide kujud, samuti Maarja-Magdaleena – patustanud, andestust palunud ja saanud – naise kuju. Ingel Kristus Võitmatu kõrval on tegelane taevasfääridest, Kristuse taeva mineku tunnistaja ja altari ees kogunevale kogudusele teenäitaja.  Mida veel ühelt, kõige tähtsamalt kirikukunstiteoselt – altari kui kiriku kõige pühama koha kaunistuselt – võiks tahta?

Sõnumit – pääsemine tuleb usu läbi – kandsid muidugi ka teiste 17. sajandi II poole – 18. sajandi alguse Rootsi kuningriigi, sh siis Eesti- ja Liivimaa luterlike kirikute altariseinad, nagu ka kantslid. See, et 18. sajandi valgustus- ja ratsionalismiajastul nii selge sõnum hägustuma ja kirikukunsti senine ikonograafiline programm koost lagunema hakkasid, on aga juba omaette lugu.

Ackermanni näitusel saab sellest küll aimu, kuid põhiline soovitus oleks siiski keskenduda näitusel neile tegelaskujudele, kes määrasid Rootsi-aegse inimese maailmapildi ja religioossed vaated. Lisaks nimetatuile vaadake siis ka voorusi, neid ideaalselt täiuslikke naisi, kes võisid seista altaril ka katmata rinnaga. 

Teksti autor dr Tiina – Mall Kreem.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja kolmanda kontserdi annab 21. juulil kell 19 Jörg-Hannes Hahn Stuttgartist Saksamaalt.

Kontserdisarja fookuses on mitmete väljapaistvate heliloojate tähtpäevad – 50 aastat Marcel Dupré surmast, 100 aastat Camille Saint-Saëns’i surmast, 130 aastat Karl Hoyeri sünnist.

Kavas:

Camille Saint-Saëns – Prelüüd ja fuuga C-duur op. 109, 3
Karl Hoyer – Molt’ adagio Sonaadist nr 3 d-moll op. 19
Marcel Dupré – Prelüüd ja fuuga g-moll op. 7, 3
Karl Hoyer – Meditation op. 39, 2
Franz Liszt – Variatsioonid J. S. Bachi teemale “Weinen, Klagen, Sorgen, Zagen”

Piletid 7/5 € müügil kohapeal.

Olete oodatud!

Jörg-Hannes Hahni muusikaline tegevus on laiahaardeline – ta tegutseb kontsertorganistina, kirikumuusikuna, koori- ja orkestrijuhina ja oreliõppejõuna.

Hahn on õppinud orelit Werner Jacobi, Ludger Lohmanni, Marie-Claire Alain’i jt juures. Alates aastast 1991 töötab ta kantori ja organistina luteri kirikus Bad Cannstattis, Stuttgartis. Ta on Stuttgarti Bach-koori ja kammerkoori Cantus Stuttgart kunstiline juht. Jörg-Hannes Hahn on alates 1996. aastast Stuttgarti muusikakõrgkooli (State University of Music and Performing Arts Stuttgart) õppejõud, alates 2007 professor oreli erialal.
1997. aastal esitas ta kontsertidel kõik Max Regeri oreliteosed, 2000. aasta lõpul aga 14 nädala jooksul kõik Johann Sebastian Bachi oreliteosed.

Aastal 2008 nimetati Hahn Suttgarti regiooni kantoriks.

Kirgastamispüha.

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 34:29–35 Moosese pale hiilgab
2. Korintlastele 3:7–18 Vanast ja uuest lepingust
Luuka 9:28–36 Jeesus kirgastatakse

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 448 – Oh Issand, millal matkaja ma
Päeva laul 355A – Ligidal on Jumal
Jutluselaul 305 – Suur Jumal Sa
Korjanduslaul 56 – Nüüd paistab meile kaunisti
Lõpulaul 276 – Jeesusele laulan

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

17. juuli orelipooltunnis esinevad organistid Poolast, Krakowist – professor Dariusz Bakowski-Kois ja tema üliõpilane Marcin Kucharczyk.

Kavas G. F. Händel, C. Franck, M. Dupré

Kutsume kuulama!

Dariusz Bakowski-Kois on lõpetanud 2000. a. Krakowi muusikaakadeemia prof. Józef Serafini klassis, mille järel algas tema aktiivne kontserttegevus Poolas ja kõikjal Euroopas. Samuti on ta esinenud Mehhikos, Brassilias, Venemaal ja Hiinas.

Hiljem on Bakowski-Kois ennast täiendanud Chopini muusikaakadeemias Warssavis ja Viini konservatooriumis.

Alates 1999. aastast töötab ta õppejõuna Krakowi muusikaakadeemia oreliosakonnas (alates 2013 täiskohaga professorina), õpetades orelimängu, kammermuusikat ja basso continuo’t. Aastast 2016 on Bakowski-Kois Krakowi muusikaakadeemia oreliosakonna juhataja.

Marcin Kucharczyk on Krakowi muusikaakadeemia üliõpilane prof. Dariusz Bakowski-Koisi oreliklassis. Ta on ennast vahetusüliõpilasena täiendanud ka prof. Wolfgang Zereri juures Hamburgi muusikakõrgkoolis. Kucharczyk on osa võtnud mitmetest konkurssidest ja saavutanud neil kõrgeid kohti. Lisaks mitmetele festivalidele Poolas on ta esinenud ka Saksamaal ja Hollandis.

Armastusekäsk

Päeva juhtsalm

„Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!“ Jesaja 43:1

Pühakirjalugemised:

2. Kuningate 6:8–23 Eliisa ja süürlased
Heebrealastele 12:25–29 Hoiatus tõrkumise eest
Luuka 6:27–31 Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad

Pühapäevased laulud:

Alguslaul          282  1-4    Mu jõud, Sind tahan armastada
Päevalaul         307           Õnnis, kes ei võta teha
Jutluselaul        463           Su rahu, Issand, täidab
Mälestuslaul     170  1-2     Rändur, ütle, kuhu lähed
Korjanduslaul   362           Üks ainus samm sa astu
Lõpulaul           282 5-7    Sind õige päike tänan mina

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

10. juuli orelipooltunnis esineb organist Tobias Horn Stuttgartist Saksamaalt.

Kontserdi kavas on Franz Liszti (1811-1886) suurteos Fantaasia ja fuuga koraalile “Ad nos, ad salutarem undam“.

Kutsume kuulama!

Fantaasia ja fuuga koraalile “Ad nos, ad salutarem undam” kirjutas Franz Liszt 1850. aasta talvel Weimaris viibides. Teose aluseks olev koraal pärineb Giacomo Meyerbeeri ooperi ”Le prophète” I vaatusest. ”Ad nos…” on pühendatud Meyerbeerile, selle ettekanne toimus oktoobris 1852. Teose redigeeritud versioon kanti ette Merseburgi toomkirikus 26. septembril 1855 Alexander Winterbergi poolt, sealse uue, Ladegasti firma poolt ehitatud oreli avamisel. Mersebeurgi toomkiriku Ladegasti orel oli esimene suur romantiline orel Saksamaal. See instrument inspireeris mitmeid heliloojaid, lisaks Lisztile näiteks ka tema õpilast, noorena surnud Julius Reubket oreliteoseid looma. Reubke sonaadi, mida peetakse romantilise orelimuusika üheks tipuks, esiettekanne toimus Merseburgi katedraalis juunis 1857.

Tobias Horn (s. 1970) on oma põlvkonna väljapaistvamaid organiste Saksamaal. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat, mis on viinud ta intensiivse muusikukarjäärini.

Tobias Horni kutsutakse esinema tunnustatud orelifestivalidele (ION Nürnberg, Maastricht, Krakow, Moskva, Varssavi, Nowy Sacz, Bergen, Tallinn, Turu, Genova, Haarlem, Lausanne), ta on esinenud kontsertidega Euroopa väljapaistvatel orelitel, samuti debüteerinud 2011 USAs.
Tema õpetajate hulgas on muusikamaailma suurkujud Ludger Lohmann (orel), Jon Laukvik (klavessiin); Jean Boyer’i (Lyon/Lille) ja Ben van Oosteni (The Hague/Rotterdam) juhatusel spetsialiseerus Horn prantsuse barokk- ja romantilisele orelimuusikale, saades romantilise sümfoonilise orelimuusika alal erakordsed teadmised.
Horni repertuaaris on kogu orelimuusika tähtsamad teosed, sealhulgas kogu Bachi orelilooming, kõik Regeri ja Liszti suuremad oreliteosed, Vierne’ ja Widori orelilooming täies ulatuses ning Dupré suured teosed, samuti barokk- ja kaasaegse muusika olulisemad teosed. Ta on olnud ka mitmete kaasaegsete heliloojate teoste esiettekandja.

Horni poolt salvestatud CDd romantilise orelimuusikaga (sh Reger ja Vierne) on saanud kriitikutelt kõrge tunnustuse.

Tobias Horn on alates 2016 Stuttgardi muusikakõrgkooli (Staatliche Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Stuttgart) oreliliteratuuri õppejõud.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja teise kontserdi annab 7. juulil kell 19 toomkiriku organist Kadri Ploompuu.

Piletid hinnaga 7/5 € müügil kohapeal.

Olete oodatud!

Kavas:

Karl Hoyer – Vier Charakterstücke, op. 35 (1926)

1. Christi Geburt / Kristuse sünd
2. Christi Kreuzweg / Kristuse ristitee
3. Christus am Kreuze / Kristus ristil
4. Christi Auferstehung / Kristuse ülestõusmine

Max Reger – Neun Stücke für die Orgel, op. 129 (1913)

1. Toccata
2. Fuge
3. Canon
4. Melodia
5. Capriccio
6. Basso ostinato
7. Intermezzo
8. Präludium
9. Fuge

Marcel Dupré – Cortège et litanie, op. 19 (1922)

Kontserdisarja keskmes on mitmete heliloojate tähtpäevad. Käesoleval kontserdil märgitakse ära Karl Hoyeri 130. sünniaastapäev ja Marcel Dupré 50. surma-aastapäev.

Saksa helilooja ja kirikumuusik Karl Hoyer (sündinud 1891 Weißenfelsis, surnud 1936 Leipzigis) õppis Leipzigi konservatooriumis orelit Karl Straube ja kompositsiooni Max Regeri juures. 1911. a. saadud diplomil on ülikiitvad hinnangud, mainides tema väga kõrget orelimängu taset ning erakordset andekust heliloomingus.

Oma esimese töökoha sai Hoyer selsamal 1911.a. Tallinna toomkirikusse, pärast eelmise, kauaaegse organisti Ernst Reinicke surma. Töötanud vaid aasta toomkiriku organistina, lahkus Hoyer Chemnitzisse, kus sai organistikoha sealses Jakobi kirikus. Alates 1926. aastast töötas ta Leipzigi konservatooriumis oreli- ja teooriaõppejõuna, olles samal ajal täiskohaga organistiks Nikolai kirikus, mis oli linna peakirik.

Tallinna toomkirikus töötades algatas Karl Hoyer 1878. a. valminud Friedrich Ladegasti oreli ümberehituse, väites, et kõnealune orel on halvas seisukorras ja liiga raske mängutraktuuriga. Koguduse juhatus otsustaski oreli ümber ehitada, tellimus läks Wilhelm Saueri firmale.

Huvitav on märkida, et ka Leipzigi Nikolai kiriku, mis jäi Hoyeri kui organisti viimaseks töökohaks, orel on Ladegast-Sauer.

Hoyer suri 1936. a. 9. juunil mootorrattaga seotud õnnetuse tagajärjel.

Marcel Dupré (1886-1971) oli oma aja suurimaid orelivirtuoose, prantsuse romantilise orelikultuuri jätkaja nii oma mängus kui loomingus. Ta oli tuntud oma erakordse improviseerimisvõime poolest ning andis arvukaid orelikontserte paljudes riikides, sealhulgas regulaarselt ka USA-s.

Dupré oli Pariisi Saint Sulpice’i kiriku titulaarorganisti Charles-Marie Widori assistendiks 28 aasta jooksul, päris Widorilt tema pensionile mineku järel titulaarorganisti ametikoha aastal 1934 ning töötas seal kuni oma surmani.

Dupré tegutses 30 aasta jooksul Pariisi konservatooriumi oreliprofessorina, kasvatades üles tervelt kaks põlvkonda väljapaistvaid organiste nagu näiteks Jehan ja Marie-Claire Alain, Jeanne Demessieux, Jean Guillou, Jean Langlais, Oliver Messiaen ja paljud teised.

Dupré ja tema assistendi Joseph Gilles’i huures käis ennast 1938-39 Pariisis, École Normale de Musique’is täiendamas ka professor Hugo Lepnurm, kes lisaks põhitööle Tallinna konservatooriumis tegutses organistina ka toomkirikus ja oli Ladegasti-Saueri oreli restaureerimise algataja.

Marcel Dupré loomingust on enammängitavad tema varajase loominguperioodi teosed, nende hulka kuulub ka  Cortège et litanie, op. 19.

Pühakirja lugemised:

Jesaja 66:18–19 Ma teen rahvaste keskel ühe tunnustähe

Apostlite teod 26:12–23 Apostel Paulus kõneleb oma kutsumisest ja tegevusest

Markuse 3:13–19 Jeesus valib kaksteist apostlit

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 247 – Su töö on see, oh Jeesus Krist
Päeva laul: 245:1-3 – Et ärka, Vaim
Jutluselaul: 175:1-4 – Jeruusalemm, sa püha taevalinn
Mälestuslaul: 375:1-3 – Las ma läen
Korjanduslaul: 166 – Siin lapsed armust vastu võetud
Lõpulaul: 175:5-6 – Kui viimaks paradiisi jõuan ma

Teenivad:  õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Kirikus on võimalik desinfitseerida käed. Järgige turvalise hajutamise põhimõtet.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkiriku näitus erineb Niguliste näitusest rohkem kui ma oskasin arvata. Küsimus pole niivõrd meistri ja ta abiliste kujude nikerdatud kujude, eksponaatide, teistsuguses paigutuses, vaid selles, et elavas, elava kogudusega kirikus kristlik kunst elab – kõnetab vaatajat hoopis teisti. Muuseumi näitused on alati kuidagi steriilsed, liialt sätitud, kontrollitud kliimaga ja lõhnatud. Toomis on kõik teisti. 

Linnaarhiiv: Käega katsutav 17. sajand

Ackermanni loomingut Toomkirikus tasub vaadata ka neil, kes Nigulistes näitust juba külastasid. Toomkirik on parim ajalooline kontekst Ackermanni loomingule, kuna kirikus on alles palju 17. sajandi elemente.

Suur osa seintel rippuvatest vappepitaafidest on valminud Ackermanni töökojas või tema töödest eeskuju võtnud meistrite käe läbi ning annavad põneva võimaluse ajajooksul üle värvitud ja ümberkujundatud kujude võrdlemiseks originaalpolükroomias säilinud vappepitaafidega.

Teksti autor dr Tiina -Mall Kreem