PIISKOPPIDE LÄKITUS KRISTUSE ÜLESTÕUSMISE PÜHAL, 4. aprillil 2021
PIISKOPPIDE LÄKITU
Kristuse ülestõusmise pühal, 4. aprillil 2021
Aga kui hingamispäev oli möödas
ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja
teine Maarja hauda vaatama. Mt
28:1
Kui
sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest
haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad
põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena
eeskujul käime oma lähedaste haudu
vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, kuivanud lehed
ja närtsinud lilled, süütame küünla või mitu ning seisatame vaikseks hetkeks.
Meie südames ja huulil on palve, meeles ja mõtteis nii rõõmsad kui nukrad mälestused
oma armsatest, kes puhkavad selles rahupaigas. See rahu tundub nii lõplik ja
jäädav…
Me ei
ole ilmselt kunagi suundunud surnuaeda ootuse või kartusega, et kohtame lähedase
haual kedagi, kes tervitab meid sõnumiga: Teda
ei ole siin, ta on üles äratatud. Tulge, vaadake paika, kus ta magas! (Mt
28:6)Just nii juhtus nädala esimese
päeva varahommikul Maarja ja Maarja Magdaleenaga, kui nad läksid Jeesuse hauda
vaatama. Nad olid kaduvate inimestena harjunud ja leppinud surma kõigutamatu
karmusega. Nad ei olnud osanud võtta tõsiselt Jeesuse sõnu, et Ta peab kolmandal
päeval surnuist üles äratatama, ükskõik kui veenvalt need sõnad Jeesuse suust
ka kõlasid. Naised teadsid, et surmaga ei anna kaubelda. Siiski ootas kahte
Maarjat Jeesuse haual uus reaalsus. Olukord oli oma ootamatuses nii ehmatav, et
valges rõivas ingel pidi neid rahustama sõnumiga Teie ärge kartke! (Mt 28:5).
Oleme
viimase aasta kestel olnud sunnitud leppima koroonaviirusest tingitud
ebareaalse olukorraga. Meile on korduvalt öeldud, et peame harjuma selle
viirusega elama. Täpselt nii, nagu olid Jeesuse hauda vaatama tulnud naised
harjutanud ennast elama surmaga kui reaalsusega, mille eest keegi ei suuda
põgeneda. Meie ümber on tänagi palju samasuguse veendumusega inimesi.
Ülestõusmise
sõnum pöörab arusaama reaalsusest ja ebareaalsusest ümber. Pöörab õigetpidi!
Loomise alguses oli igavene elu reaalsus, mille inimene keelatud vilja süües ja
Jumala keelust üle astudes muutis kättesaamatuks unistuseks. Reaalsuseks sai
hoopis surelikkus. Jumal parandas Jeesuses Kristuses inimeseks sündides ise esimeste
sõnakuulmatute inimeste poolt aegade alguses tehtud vea. Taastus loomisjärgne
seisukord.
Jeesuse
Kristuse ülestõusmise uskujatele – kõigile kristlastele – koitis uus hommik
ühes teadmisega, et kõik haigused, kannatused ja isegi surm on ajalikud ning seetõttu
kaduvad ja mööduvad. Uus tõeline reaalsus ei ole mitte viirused, teised
haigused ja surm, mida ajalikus elus kogeme. Meil tuleb harjutada ennast hoopis
usu ja teadmisega, et kõigele sellele järgneb ülestõusmine ja elu.
Seda tõde
uuest reaalsusest käskis ingel kuulutada hauda vaatama tulnud naistel kõigile
Jeesuse jüngritele: Ja minge kiiresti,
öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist! (Mt 28:7)Seda sõnumit kuulutavad Jeesuse Kristuse
jüngrid – naised ja mehed – tänini. Ja teeme seda ka täna hommikul, kui
üksteist rõõmsalt tervitame: Kristus on
üles tõusnud! Tõesti, Ta on üles tõusnud! Halleluuja!