PALVEPÄEVA PIIBLITEKST:

Psalm 30 – Tänu surmast pääsemise eest

5. Moosese 4:29-31 – Hoiatus ebajumalateenistuse eest

Roomlastele 5:1-11 – Kristus on meid lepitanud Jumalaga

Matteuse 4:23-24 – Rahvas koguneb Jeesuse ümber

Kirjakohad ja palveteemad on antud isiklikuks pühakirja lugemiseks, mõtiskluseks ja palvetamiseks.

Toomkoguduse vaimulikud loevad ja palvetavad nendel palvepäevadel keskpäeva ajal ehk kell 12.00.

Armulauda, eestpalveid ja tuge saab õpetajatega aja kokku leppides. Palun helistage kantseleisse või kirjutada koguduse e-mailile: tallinna.toom@eelk.ee

Toomkirik on palvetajatele avatud T – P kel 10:00 – 16:00

Olge hoitud!

Youtube’i kanalil saab jumalateenistust jälgida siit: https://youtu.be/iRJsJeE5EsU

Toomkirik on palvetajatele avatud tavapärastel aegadel: T – P 10:00 – 16:00

Eestis kehtivast eriolukorrast tingitud uued korraldused EELK kogudustele ja kiriklikele asutustele.

Teksti leiad SIIT: http://toomkirik.ee/wp-content/uploads/2020/03/EELK-Konsistooriumi-korraldus-seoses-COVID-19-levikuga-13.03.2020.pdf

Olge hoitud!

KORRALDUS

13.märts 2020

Seoses Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud eriolukorraga tühistan kõik korralised orelipooltunnid, kontserdid, seeniorite koosviibimised, pühapäevakooli ja noorterühmade tunnid kuni eriolukorra lõppemiseni.

Kirik jätkab oma teenimist erilisel kombel.

Jõustub allakirjutamise hetkest.

Arho Tuhkru
toomkoguduse õpetaja

KARJASEKIRI

PALVEPÄEVAKS JA PAASTUAJA ALGUSEKS

Tuhkapäeval, 26. veebruaril 2020

Peetrus ütles Jeesusele: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!“ Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid. Mt 26:35

Jeesuse jüngrid kinnitasid viimasel õhtul enne oma õpetaja ristisurma talle vankumatut ustavust. Ometi jõudis Peetrus juba enne varahommikust kukelaulu Jeesuse kolmel korral maha salata. Kuhu kadus jüngrite enesekindlus ja ustavus? Kas seda tegelikult oligi?

Jüngrid olid näinud Jeesuse vägevust – pimedad said nägijateks, kurdid kuuljateks, jalutud käijateks. Nad olid oma silmaga näinud ka seda, kuidas isegi tuul ja lained kuulasid Jeesuse sõna või kuidas viiest leivast ja kahest kalast said söönuks tuhanded. Peetrus oli ise astunud paadist välja vee peale ja olnud koos paljude teistega tunnistajaks, kuidas Laatsarus hauast välja tuli.

Hoolimata nendest imetegudest tegid jüngrid Jeesusele ustavust tõotades kõigest tühje sõnu, sest nad ei uskunud ka ise seda, mida tõotasid. Vähemalt ei arvestanud nad, et neid lubadusi tuleb ka pidada. Peetrus ei arvanud hetkel, mil lausus: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema“, et ta ka tegelikult peabki Jeesuse kaitseks oma elu ohtu seadma.

Täna, tuhkapäeval algab kirikuaastas paastuaeg, mil mõtleme eriliselt Kristuse kannatustele. Paastuajal on kohane peeglist vastu vaatajale silma vaadates küsida, kas meie lausutud lubadused ja antud tõotused on kindlamal alusel kui need, mida andsid Jeesusele tema jüngrid. Kas meie usk toetub vaid Jeesuse imetegudele ja õpetussõnadele või omavad meie usu jaoks tähendust ka tema kannatused ja ristisurm? Kas oleme valmis isiklikeks ohvriteks ja loobumisteks? Kas jääme ustavaks Jeesuse järel käies ka siis, kui kõik teised ta hülgavad, ühiskonna enamus ta ära põlgab ning Jeesust ja tema kannatusi, sealhulgas ristisurma, naeruvääristab? Kas suudame taluda usukannatajatele iseloomuliku sisemise rõõmuga tagakiusu oma usu pärast?

Jumalale tänu, et Eesti kristlased ei pea täna oma usu pärast kannatama. Õnneks ei voola meie maal ka usumärtrite veri. Seda enam tuleb sellisel armuajal antud lubadused pühakirja valgel läbi katsuda, et meie sõnad ei oleks tühjad ja lubadused alusetud. Sest Jeesuse jüngrid langesid just omaenda täitmata lubaduste võrku. Need võrgud on püüdmas ka meid ja meie tühje sõnu. Eriti kõiges selles, mis puudutab meie usku Jeesusesse Kristusesse, tema ristisurma ja surnuist ülestõusmisse.

Kas oleme olnud ja ka jääme ustavaks, on küsimus peegliminale paastuaja alguses.

Õnnistatud paastuaega soovides

Urmas Viilma

peapiiskop

Eesti Vabariigi aastapäeva palvusel teenisid Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus muusika ja sõnaga Tallinna Toomkooli õpilased, õpetajad, Toomkooli kaplan ja Toomkoguduse õpetaja Joel Siim. Kaasa teenisid organist Piret Aidulo, Toomkooli mudilaskoor, lastekoor. Muusikaline ja sõnaline ajarännak liikus EV ja Tartu rahu ajast läbi nõukogude ajast EV taasiseseisvusaega kuni tänapäevani välja.

Juba eelmisel 2019 aastal algatas Toomkogudus projekti lae ja seinalühtrite puhastamiseks ning konserveerimiseks. Vanad ja väärikad lae ning seinalühtrid, mis kuuluvad kultuurimälestiste nimistusse, on saanud uue puhtama välimuse. Samas on vahetatud amortiseerunud juhtmestik, kontrollitud ning parandatud kinnitusliidesed. Arvestades lühtrite vanust – 16 saj – 20 saj – on arusaadavalt tööde teostamine hädavajalik.

Töid teostavad Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis – ja Digiteerimiskeskus KANUT ja FUNALE OÜ.

Lahkete annetajate toel saab see, mis on Toomkirikus ajaloolise pärandina, kirkana nähtavaks.

Alates 15. veebruarist saavad inimesed hakata täitma oma tuludeklaratsioone. Eesti ajaloos on esmakordselt võimalik kõigil neil, kes soovivad tulumaksu tagasi saada, võimalus see summa kas tervikuna või osaliselt heategevuseks annetada.

Maksu- ja Tolliameti kodulehelt saame lugeda: Tagasisaadava tulumaksu saab e-MTAs lihtsustatult annetada tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud ühingule või usulisele ühendusele. Annetada saab kuni kolmele saajale ning ükski annetus ei tohi olla väiksem kui 1 euro. Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osaliselt. Osalise annetuse korral saab isik samaaegselt ülejäänud osa soovida pangakontole ja/või jätta oma ettemaksukontole.

Tagasisaadava tulumaksu osalise või terviksummaga on võimalik kodukogudust toetada.

konsistoorium@eelk.ee

20. jaanuaril laoti Tallinna toomkiriku võidukaare alla üle 10 m kõrgused tellingud, et saada vastus juba ammu kummitanud küsimusele: kes siis ikkagi on Kolgata-grupi (1694) autor.

Kristuse figuuri hilisema Koeru krutsifiksiga (u 1700) ning Kristuse, neitsi Maarja ja evangelist Johannese figuure Kullamaa kiriku Kolgata grupi (1682) kujudega võrreldes ei näi olevat kahtlust, et toomi grupi võib omistada Ackermannile.

Võidukaare tipus pole tõenäoliselt juba aastakümneid käinud keegi – pöörane, millise tolmukihi alla olid need 325-aastased kujud mattunud. Enne, kui saime pildistama ja mudeldama hakata, oli vaja kolmest figuurist – ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja evangelist Johannesest – koosnev barokne kunstiteos kogu ulatuses sõna otseses mõttes välja kaevata.

Kolgata grupi pildistamine käis nii tellingul kui selle all, sest fikseerimist vajas ka grupi taga olev tekstitahvel aastaarvuga 1694 ja grupi annetaja nimega.

Pildistamise ja puhastamisega tegelesid uurimisprojekti “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” täitjad:

• Prof Hilkka Hiiop
• Dr Tiina-Mall Kreem
• Isabel Aaso-Zahradnikova
• Andres Uueni
• Peeter Säre

Kaasa aitasid Taavi Tiidor, Frank Lukk.