Archive for 2020

Kesknädala orelikontsert “Louis Vierne orelisümfooniad” – Tobias Horn

Reede, juuli 10th, 2020

Sel suvel on toomkiriku kesknädala orelikontserdid pühendatud prantsuse väljapaistva helilooja ja organisti Louis Vierne’i 150. sünniaastapäevale.

Esitusele tulevad Vierne’i 4 orelisümfooniat.

Sarjal teisel kontserdil, 15. juulil, esitab Tobias Horn (Stuttgart, Saksamaa) Vierne’i Orelisümfoonia nr. 6 op. 59 h-moll (1930). Sellele lisaks kõlavad kontserdil J. S. Bachi Prelüüd ja Fuuga h-moll ning C. Francki Koraal h-moll.

Louis Vierne, kes oli lapsest saati peaaegu pime, sai muusikalise hariduse Pariisi konservatooriumis. Alates 1892. aastast tegutses ta Charles Marie Widori kõrval organisti assistendina Pariisi Saint-Sulpice’i kirikus. 1900. aastal sai Vierne, kes oli selleks ajaks juba tuntud kui särav helilooja ja organist ning erakordse andega improviseerija, Pariisi Jumalaema kiriku peaorganisti koha, eristudes selgelt teistest kõrgelt kvalifitseeritud kandidaatidest. Pariisi Jumalaema kiriku orelil esines ta kokku tervelt 1750 korral.

1937. a. 2. juuni õhtul, parasjagu kontserdil improviseerides, suri ta ootamatult südamerabanduse tagajärjel. Surra Jumalaema kiriku oreli taga oli Vierne’i eluaegne unistus.

Tema romantilise, samas ka klassikalise ja modernse helikeele mõjutustega loomingust on kõige tuntumad oreliteosed: „24 pala vabas stiilis”, „24 fantaasiapala“ ning 6 sümfooniat. Ta on kirjutanud ka vokaal- ja kammermuusikat, sümfoonia ja „Messe solenne“.

Vierne kirjutas oma orelisümfooniad enam kui 30 aasta jooksul (1898-1930). Need kõik on minoorsetes helistikes, kusjuures iga sümfooniaga tõuseb helistik ühe tooni võrra, alates 1. sümfooniaga d-mollis ja lõpetades 6. sümfooniaga h-mollis. Teosed on 5-osalised, välja arvatud 1. sümfoonia, mis on 6-osaline.

Vierne’i 6. sümfoonia on ülimalt virtuoosne teos, mis osutab helilooja loomingu lõpuperioodil tema uuele muusikalisele helikeelele ja tehnikale, mis kandusid edasi tema järeltulijate, Dupré, Messiaeni ja Alaini loomingusse.

Tobias Horn (s. 1970) on oma põlvkonna väljapaistvamaid organiste Saksamaal. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat, mis on viinud ta intensiivse muusikukarjäärini.
Tobias Horni kutsutakse esinema tunnustatud orelifestivalidele (ION Nürnberg, Maastricht, Krakow, Moskva, Varssavi, Nowy Sacz, Bergen, Tallinn, Turu, Genova, Haarlem, Lausanne), ta on esinenud kontsertidega Euroopa väljapaistvatel orelitel, samuti debüteerinud 2011 USAs.
Tema õpetajate hulgas on muusikamaailma suurkujud Ludger Lohmann (orel), Jon Laukvik (klavessiin); Jean Boyer’i (Lyon/Lille) ja Ben van Oosteni (The Hague/Rotterdam) juhatusel spetsialiseerus Horn prantsuse barokk- ja romantilisele orelimuusikale, saades romantilise sümfoonilise orelimuusika alal erakordsed teadmised.
Horni repertuaaris on kogu orelimuusika tähtsamad teosed, sealhulgas kogu Bachi orelilooming, kõik Regeri ja Liszti suuremad oreliteosed, Vierne’ ja Widori orelilooming täies ulatuses ning Dupré suured teosed, samuti barokk- ja kaasaegse muusika olulisemad teosed. Ta on olnud ka mitmete kaasaegsete heliloojate teoste esiettekandja.
Horni poolt salvestatud CDd romantilise orelimuusikaga (sh Reger ja Vierne) on saanud kriitikutelt kõrge tunnustuse.
Tobias Horn on alates 2016 Stuttgardi muusikakõrgkooli (Staatliche Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Stuttgart) oreliliteratuuri õppejõud.

Piletid 7/5 €. Organistidele vaba sissepääs.

Olete oodatud osa saama erakordsest muusikasündmusest!

MISSA – apostlite pühapäev. Issanda teenistuses

Neljapäev, juuli 9th, 2020

Pühapäeval, 12. juulil  toimub armulauaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena kui avatud kirikuna kell 11.

Netikiriku link: https://youtu.be/YO7vt-2YFZY

See pühapäev kannab nime Apostlite pühapäev ja päeva teemaks on Issanda teenistuses olemine.

Pühapäeva juhtkirjaks : „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.“ Efeslastele 2:19

Pühakirja lugemised:

Hesekiel 2:1–8 Prohveti kutsumine
Efeslastele 2:19–22 Kogudus on ehitatud apostlite ja prohvetite alusele
Matteuse 16:13–19 Peetrus tunnistab Jeesuse Messiaks

Pühapäevased laulud:

Alguslaul             288   Sa, Jeesus oled käskinud
Päevalaul            245 Et ärka, vaim
Jutluselaul          240 1-4   Meil Kristus on aluseks seatud
Kantslisalm        240  5      Sul kuninglik – preesterlik amet
Korjanduslaul    317 Jeesusega käia võtkem
Lõpulaul              291 Ei laulmast iial lakka

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, praktikant Doris Raudsepp, orelil Kristel Aer.

Nüüd on nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta

Kesknädala orelikontsert “Louis Vierne’i orelisümfooniad” – Ines Maidre

Reede, juuli 3rd, 2020

Tänavune kesknädala orelikontsertide sari on pühendatud prantsuse helilooja Louis Vierne’i (1870-1937) 150. sünni-aastapäevale, ettekandele tulevad neli orelisümfooniat.

Sarja esimesel kontserdil esitab Ines Maidre helilooja 1. orelisümfoonia, millele eelneb Eugène Reuchsel’i (1900-1988) “Evocation de Louis Vierne” (“Meenutades Louis Vierne’i”). 

Louis Vierne, kes oli lapsest saati peaaegu pime, sai muusikalise hariduse Pariisi konservatooriumis. Alates 1892. aastast tegutses ta Charles Marie Widori kõrval organisti assistendina Pariisi Saint-Sulpice’i kirikus. 1900. aastal sai Vierne, kes oli selleks ajaks juba tuntud kui särav helilooja ja organist ning erakordse andega improviseerija, Pariisi Jumalaema kiriku peaorganisti koha, eristudes selgelt teistest kõrgelt kvalifitseeritud kandidaatidest. Pariisi Jumalaema kiriku orelil esines ta kokku tervelt 1750 korral. 1937. a. 2. juuni õhtul, parasjagu kontserdil improviseerides, suri ta ootamatult südamerabanduse tagajärjel. Surra Jumalaema kiriku oreli taga oli Vierne’i eluaegne unistus.

Tema romantilise, aga samas ka klassikalise ja modernse helikeele mõjutustega loomingust on kõige tuntumad oreliteosed: „24 pala vabas stiilis”, „24 fantaasiapala“ ning 6 sümfooniat. Ta on kirjutanud ka vokaal- ja kammermuusikat, sümfoonia ja „Messe solenne“.

Kõik Vierne’i 6 sümfooniat on kirjutatud minoorsetes helistikes, kusjuures iga sümfooniaga tõuseb helistik ühe tooni võrra, alates 1. sümfooniaga d-mollis ja lõpetades 6. sümfooniaga h-mollis. Sümfooniad on 5-osalised, välja arvatud 1. sümfoonia, mis on 6-osaline.

Vierne’i 1. sümfoonia op. 14 d-moll on pühendatud tema kolleegile Pariisi konservatooriumis, heliloojale ja organistile Alexandre Guilmant’ile. Sümfoonia viimane osa, suursugune ja heroiline Finale on ühtlasi helilooja tuntuim orelipala.

Ines Maidre  on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi Bruno Luki klaveriklassis ja oreli erialal Hugo Lepnurme juures. 1989-91  täiendas ta end Pariisis Ecole Niedermeyer’is Daniel Rothi juures, 1994-1998 järgnesid klavessiini ja barokkinterpretatsiooni õpingud Bergeni ülikooli Griegi akadeemias Norras.  Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel meistrikursustel. 1991. a. võitis Ines Maidre Prantsusmaal Versaille’ rahvusvahelisel organistide võistlusel I preemia.

Maidre on esinenud kontsertidega kogu Euroopas, USA-s ja Lõuna-Ameerikas ja osalenud paljudel kodu- ja välismaistel muusikafestivalidel. Salvestanud muusikat Toccata Classics’i, Simax-Grappa, Antese, Erese, Forte ja Carillon Music firmadele.

1986-1992 tegutses Ines Maidre Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuna. Alates a. 2000 töötab ta orelidotsendina Bergeni ülikooli Griegi akadeemias Norras. 

Alates 2014. a. on ta Pärnu orelifestivali kunstiline juht.

MISSA – 5. pühapäev pärast nelipüha. Halastage!

Neljapäev, juuli 2nd, 2020

Sellel pühapäeval, 5. juulil  toimub armualuaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena, kui avatud kirikuna kell 11.00.

Netikiriku link https://youtu.be/0AQy_3Uhdfk

Pühapäeva teema on halastage!

Pühapäeval, 5. juulil  toimub armualuaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena kui avatud kirikuna kell 11.

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 270 – Su ligi tahan olla
Päeva laul: 227 – Issand, Su ees siin palves seisame
A. Vivaldi, “Domine Deus”
M. Sink, „Kusagil palvetab keegi mu eest“
Korjanduslaul: 341B – Kui südant piinab valu
F. Schubert, „Ave Maria“
Lõpulaul: 221 – Jeesus, Sind ei jäta ma

Pühakirjalugemised:

2. Saamueli 12:1–10, 13 Naatan manitseb Taavetit
Roomlastele 2:1–11 Jumal mõistab kohut õiglaselt
Johannese 8:2–11 Jeesus ja abielurikkuja naine

Teenivad; õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, kaasa teenivad Ludmilla Kõrts (sopran) ja Meelis Vahar (viiul)

Nüüd on nutitelefonis mTasku äpi olemasolul võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. MTasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta

MISSA – 4. pühapäev pärast nelipüha. Kadunud ja jälle leitud

Laupäev, juuni 27th, 2020

Sellel pühapäeval, 28. juunil  toimub armualuaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena, kui avatud kirikuna kell 11.00.

Netikiriku link: https://youtu.be/c3SmArkQ67I

Pühapäeva teema on kadunud ja jälle leitud.

Kristus ütleb: „Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.“ Lk 19:10

Pühapäeval, 28. juunil  toimub armualuaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena kui avatud kirikuna kell 11.

Laulud:
195 – Mul rõõm on tulla pühakotta
348 – Ei Jumal neid või jätta
358 – Mis Jumal teeb, on ikka hea
225 – Sinu poole, Issand, ma
279 – Lase ustavaks mind jääda

Lugemised:
Hoosea 12:6–7 Palve Issanda osaduse ja õiguse pärast
Roomlastele 4:1–8 Näited Aabrahamist
Luuka 15:11–32 Tähendamissõna kadunud pojast

MISSA – 3. pühapäev pärast nelipüha. Kutse Jumala riiki.

Neljapäev, juuni 18th, 2020

Head Toomkiriku sõbrad!

Sellel pühapäeval, 21. juunil  toimub armualuaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena, kui avatud kirikuna kell 11.00.

Netikiriku link: https://youtu.be/K2dDiI5KO6E

Pühapäeva teema on kutse Jumala riiki.

Kristus ütleb: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatu, ja mina annan teile hingamise!“ Mt.11:28

Alguslaul: 214 Jeesus kutsub patuseid
Päeva laul: 333:1-3 Üles, üles Jeesu juurde
Jutluselaul: 323 Nüüd, ristirahvas, laula sa
Ettevalmistuslaul: 268:1- Mu nimi taevas kirja pandud
Lõpulaul: 277  Järgime nüüd Jeesus Kristust

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru,  abiõpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Piret Aidulo.

Nüüdsest on loodud annetamise võimalus nende jaoks, kes ei pea suureks vaevaks Google Play’st või App Store’st vastava “mTasku” rakenduse alla laadimist. Sama rakendust kasutatakse Selveri ja Tallinna Kaubamaja ekspresskassades ja see on spetsiaalselt nende ja LHV Pangaga koostöös EELK koguduste jaoks kohandatud ning on usaldusväärne.

Lugupidamisega

Arho Tuhkru

Tallinna Toomkooli põhikooli I lennu LÕPUPALVUS -AKTUS

Kolmapäev, juuni 17th, 2020

Palvusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, Toomkooli kaplan õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo.

Toomkooli direktor Egle Viilma, koos klassiõpetajatega, andis üle lõputunnistused, lilled ja kingitused. Kõikidele lõpetajatele kingiti ka nimeline Piibel.

Tänusõnu jätkus nii lõpetajatele, kui ka õpetajatele, samuti peredele kes on lapsi toetanud ja ka Toomkooli arengusse panustanud.

Fotode autor Ingrid Mäsak

Täna, 16. juunil, aasta tagasi külastas Tema Majesteet Taani kuninganna Margrethe II Toomkirikut.

Teisipäev, juuni 16th, 2020

Visiidi kajastus fotodel

Fotod: Annika Haas / Välisministeerium

Toomkoguduse surnuaiapüha Metskalmistul 21. juunil kell 14:00

Teisipäev, juuni 16th, 2020

MISSA – 2. pühapäev pärast nelipüha. Kaduvad ja kadumatud aarded

Reede, juuni 12th, 2020

Head Toomkiriku sõbrad!

Selle pühapäeva teema on kaduvad ja kadumatud aarded.

Juhtsalmiks Kristus ütleb: „Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu.“

Luuka 10:16 Sellel pühapäeval, 14. juunil  toimub armualuaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena, kui avatud kirikuna kell 11.00.

Netikiriku link: https://youtu.be/OdASH7NjUjQ

Info leiate koguduse kodulehelt: www.toomkirik.ee

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Pühakirja lugemised:
Aamose                8:4-8        Iisrael on küps kohtuks
2. Korintlaste   8:1-9        Makedoonia koguduse eeskujust
Matteuse           13:44-46  Tähendamissõna peidetud aardest

Koguduse laulud:

Alguslaul              183          Kallis sõna, mis on antud
Päevalaul             263 1-4    Ei ma muud siin ilmas taha
Jutluselaul           263 5-7    Aga mida Jeesus tahab
Mälestuslaul       459       Õnnista, Looja Vaim
Korjanduslaul    296  1- …  Jeesusele, tahan laulda ma
Lõpulaul              309          Issand Sa tahad meid rahuga täita

Nüüdsest on loodud annetamise võimalus nende jaoks, kes ei pea suureks vaevaks Google Play’st või App Store’st vastava “mTasku” rakenduse alla laadimist. Sama rakendust kasutatakse Selveri ja Tallinna Kaubamaja ekspresskassades ja see on spetsiaalselt nende ja LHV Pangaga koostöös EELK koguduste jaoks kohandatud ning on usaldusväärne.

Lugupidamisega

Arho Tuhkru

MISSA – kolmainupüha. Varjatud Jumal. Leeripüha

Reede, juuni 5th, 2020

Head Toomkiriku sõbrad!

Selle pühapäeva teema on kolmainus Jumal ja on Kolmainupüha. Toomkirikus on see ühtlasi ka leeripüha ja leerilapsed liidetakse meie kogudusega. Leerilapsed teenivad jumalateenistusel kaasa kirjakohtade lugemisel ja kirikupalves.

Sellel pühapäeval, 7. juunil  toimub armualuaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena, kui ka avatud kirikuna kell 11.00.

Netikiriku link: https://youtu.be/vXVkb9nzMtw

Info leiate koguduse kodulehelt: www.toomkirik.ee

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru,  abiõpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, kantor Veljo Reier, leerilapsed.

Kolmainupüha päevasalm on: „Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au!“ Jesaja 6:3

Pühakirja lugemised:

Koguja 8:16–17  Jumala mõistetamatud teod
Efeslastele 4:1–6  Üks Issand, üks usk, üks ristimine
Johannese 15:1–10  Jeesus on tõeline viinapuu

Koguduse laulud:

Alguslaul         302           Oh võtkem Jumalat
Päevalaul         138           Halleluuja! Kõik Isale
Jutluselaul        232 Taevane Isa, meil ühenda mõtted ja meeled
Leerilaul          134           Püha Vaim puuduta mindki
Korjanduslaul  355 a        Ligidal on Jumal   
Lõpulaul            142           Püha, püha, püha 

Lugupidamisega

Arho Tuhkru
koguduse õpetaja

mobiil 52 81 943
telefon 64 44 140
tallinna.toom@eelk.ee
www.toomkirik.ee

TÄNUPALVUS Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

Neljapäev, juuni 4th, 2020

25 aastat kaplanteenistuse taasloomisest kaitseväes

Tänupalvusel teenisid EKN president peapiiskop emeeritus Andres Põder, Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanid.

IN MEMORIAM
Sõna tervituseks lausub EKN president Andres Põder
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi tervitussõnad kaplaniteenistuse taasloomise 25. aastapäevaks

Fotode autor: Ingrid Mäsak

31. mail 2020, nelipühal ordineeriti toomkogudusse diakon René Paats

Pühapäev, mai 31st, 2020

EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu koosolek otsustas 31. mail käesoleval aastal luua toomkoguduse juurde diakoni ametikoha ja kutsuda diakoni ametisse René Paats. Nõukogu koosolekule järgnenud missal ordineeris peapiiskop Urmas Viilma koos assistentidega René Paatsi toomkoguduse diakoniks. Jutlustas ordineeritav ise ja assisteeris peapiiskoppi armulaua jagamisel.
Toomkoguduse poolt tervitas ja õnnitles vastset diakoni koguduse juhatuse
esimees Indrek Treufeldt. Muusikaliselt aitas jumalateenistust kujundada
organist Piret Aidulo ja kantor Veljo Reier.

Foto: Erik Peinar
Foto: Ingrid Mäsak
Foto: Erik Peinar
Foto: Erik Peinar
Foto: Ingrid Mäsak
Foto: Erik Peinar
Foto: Erik Peinar
Foto: Erik Peinar
Foto: Erik Peinar
Foto: Erik Peinar
Foto: Erik Peinar

MISSA – Nelipüha. Püha Vaimu väljavalamine. René Paatsi diakoniordinatsioon

Reede, mai 29th, 2020

Head Toomkiriku sõbrad!

Seda pühapäeva on nimetatud  ka Kiriku sünnipäevaks, sest on Nelipüha. Jutlustab teoloogiatudeng René Paats, kes ordineeritakse diakoniks.

Sellel pühapäeval, 31. mail  toimub armualuaga jumalateenistus nii netikirikus ülekandena, kui avatud kirikuna kell 11.00.

Netikiriku link: https://youtu.be/WcJzNrs9U_A

Kirikusse tulles juhendavad vajaduse korral teid kirikumehed,  palun jälgida 2+2 reeglit ja pingiread on avatud üle ühe. Toomkirikusse mahub pinkidesse kokku 80 inimest. Kirikus on võimalik desinfitseerida käsi.

Info leiate koguduse kodulehelt: www.toomkirik.ee

Nelipüha päevasalm on: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand!“ Sakariase 4:6

Pühakirja lugemised:
Jeremija 31:31–34      Uus leping
Apostlite teod 2:1–13 Püha Vaimu tulek nelipühapäeval
Johannese 14:15–21   Isa annab teile teise Lohutaja, et Tema  oleks teiega igavesti

Koguduse laulud:

Alguslaul 126 Jüngrid palves ühinesid
Päevalaul 132:1-2, 4 Oh Püha Vaim meil tule Sa
Jutluselaul 321 Mind elupäike uuenda
Ordinatsioonilaul 130 Oh Looja Vaim, nüüd hingesse
Armulaualaul  240  Meil Kristus on aluseks seatud
Lõpulaul 163:1-2 Üks kindel linn ja varjupaik

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru,  abiõpetaja Joel Siim, jutlustab stud theol René Paats, organist Piret Aidulo, kantor Veljo Reier.

Jumalateenistus on armulauaga. Täpsemalt kuidas see antud eriolukorras toimub, tutvustatakse kohapeal.

Kirik on igapäevaselt palvetajate jaoks lahti oma tavalistel aegadel, esmaspäevast pühapäevani, kell 10.00 – 16.00.

Küsimuste puhul, palun helistage kantseleisse või kirjutada koguduse e-mailile.

Olge hoitud, püsige terved ning olge ustavad palves meie maa ja rahva eest!

Arho Tuhkru
koguduse õpetaja

mobiil 52 81 943
telefon 64 44 140
tallinna.toom@eelk.ee
www.toomkirik.ee

PEAPIISKOPI LÄKITUS nelipühaks ja Kristuse kiriku sünnipäevaks 31. mail 2020

Kolmapäev, mai 27th, 2020

PEAPIISKOPI LÄKITUS
nelipühaks ja Kristuse kiriku sünnipäevaks
31. mail 2020

 
Jeesus kõneles oma jüngritele:„Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.“ Jh 14:15–17
 
Nelipüha on üks suurtest kirikupühadest – ristikiriku sünnipäev. Nelipüha on Eestis ka riigipüha. Sellisena peaks nelipüha pisut suurejoonelisemaltki tähistama kui ainult kogudustes. Eesti kristlastel on põhjust rõõmustada, et lisaks Eesti Vabariigi sünnipäevale on ka Kristuse kiriku sünnipäev sama väärikalt riigipühade loendisse kantud.
 
Erinevalt riigi sünnipäevast ei korraldata täna ei taevaste sõjavägede paraadi ega ka taevase Kuninga pidulikku vastuvõttu. See kõik saabub ühel päeval, kuid mitte seni, kuni meie ajalikkus kestab. Seniks on taevane Kuningas ise kohal Püha Vaimuna. Seda Jeesus meile nelipüha evangeeliumis tõotab. Ta kõneleb Lohutajast – Tõe Vaimust, kelle Isa saadab, kes jääb meie juurde ja elab meie sees.
 
See Lohutaja Vaim saabus esimesel kristlikul nelipühal ning ühendas kõik keeled ja rahvad kiitma ja ülistama Jumalat ühel häälel nõnda, et möödakäijad küsisid: „Kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?“ (Ap 2:11)
 
See oli märgiks, et Jumalal ei ole lemmikkeelt. Kui Eesti ühiskonnas on erinevatel keeltel üksteisest eraldamist soosiv positsioon, sest eri rahvusgrupid on elanud kaua aega küll kõrvuti, kuid mitte koos, siis Jumala riigis ei ole muud riigikeelt kui armastuse keel. Ja see armastuse keel kehtib nii Jumala riigis kui ka ajalikus maailmas, sest seda keelt osatakse mõista ja kõnelda südamega.
 
Armastuse keel on see, mis meid seob üheks Jumala rahvaks, üheks kristlikuks pereks ja Kristuse kirikuks, aga ka üheks ühiskonnaks siin maa peal. Sest armastus ligimese vastu tähendab ka armastust kogukonna vastu, armastust oma maa ja rahva vastu, armastust naabri vastu. Võõragi vastu! Jeesuse poolt rõhutatud armastusekäsk on universaalne. Seda saab ja tulebki mõista käsuna armastada kõiki inimesi.
 
Inimene, kes ei hooli ega armasta, ei soovi otsida teistega ühist keelt. Ta tahab teadlikult rääkida erinevuste keeles selleks, et eristuda, võib-olla isegi teadlikult vastanduda.
 
Nelipühal taevast laskunud Jumala Püha Vaim avas aga kõigi keelepaelad kõnelema üksteise keeli eesmärgiga üksteist mõista ja üksteisest aru saada. Piirid keelte ja rahvaste, ka taeva ja maa vahel olid nelipüha päeval valla.
 
Ligimesearmastuse, hoolimise ja heategude kõnet mõistetakse ilma sõnadeta. Just seda, armastuse keelt, kõneldakse Jumala riigis. Selle keele võiksime kõik omandada, et üksteisega ka ajalikus maailmas selles keeles kõnelda. Siis poleks enam muid keeli vajagi. Armastuse keel teeb meist Jumala riigi kodakondsed – ristiinimesed!
 
Soovin kõigile õnnistatud nelipüha ja Kristuse kiriku sünnipäeva!
 
 
+Urmas Viilma