Täna, 31. oktoobril tähistab meie kirik koos teiste evangeelsete kirikutega usupuhastuspüha. Jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja abipraost Arho Tuhkru.

Usupuhastuspüha jutluses ka karjasekirjas kutsus peapiiskop vaimulikke ja kogudusi üles taastama ajalooline Martin Lutheri kuju Keila lähistel Kumnas.

Peapiiskop Urmas Viilma meenutas karjasekirjas reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi õigele vundamendile. „Oleme kõik tööriistad Jumala käes – teenijad, kes võime teha oma tööd vaid niivõrd, kuivõrd Jumal seda võimaldab,“ ütles peapiiskop Urmas Viilma. Ta viitas apostel Pauluse sõnadele: „Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.“(1Kr 3:7–8)“ ja lausus, et me kõik teeme Jumala tööd oma annetega: „Kes istutab, kes kasvatab, kes lõikab tagasi, kes korjab saagi. Ainult oma panusega ei suuda me muuta puud viljakandvaks ega maailma paremaks. Kõik üheskoos kristlikule usule kui kandvale vundamendile toetudes võime saavutada parima tulemuse.“

„Maailm kestab ja istutustöö jätkub, nagu jätkub alatine uuenemine – semper reformanda – ühiskonnas tervikuna, nagu ka kirikus,“ ütles Urmas Viilma. „Kui muudame suunda, kui vahetame pealisehitise otstarvet inimlikest huvidest ja himudest lähtuvalt, vajame uut reformatsiooni. Nagu 500 aasta eest, peame ka täna iga muutuse lähteallikana võtma Martin Lutheri eeskujul kätte Pühakirja ning usaldama end täielikult Jumala armu alla.“

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamisel kahe aasta eest istutati Eestimaal üle 500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu. Tookordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud ütlusest: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Viilma kutsus üles sama väärikalt tähistama mõne aasta pärast ka reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäeva ja taastama kiriku ning kogukonna ühiste jõududega Martin Lutheri kuju selle ajaloolises asukohas, Keila lähedal Kumnas.

PALVUS TAIZE LAULUDEGA toimub laupäeval, 9. novembril kell 17:00 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

Palvusel osaleb vend Philip Taizest.
Palvuse järel on kaetud teelaud, mille katmiseks võib igaüks meelepärast kaasa tuua.

Olete oodatud!

Muusika, mõtisklus ja palved hingedepäevaks.

KARJASEKIRI

usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval,

31. oktoobril 2019

Kahe aasta eest tähistasime reformatsiooni 500. aastapäeva. Sel puhul istutati Eestimaal üle 500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu. Tookordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud ütlusest: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“

Maailm kestab ja istutustöö jätkub, nagu jätkub alatine uuenemine – semper reformanda – ühiskonnas tervikuna, nagu ka kirikus. Võimaliku maailma lõpu saabumisele, kasvõi kliimakatastroofi kaudu, peaksime mure ja hingevärinaga mõtlema eriti siis, kui me ei ole ennast veel sidunud Kristusega ega andnud end ja oma elu Tema hoole alla. Nõnda peab alatine uuenemine kirikus suunama meid Kristusele lähemale, mitte temast eemale.

Oleme kõik tööriistad Jumala käes – teenijad, kes võime teha oma tööd vaid niivõrd, kuivõrd Jumal seda võimaldab. Apostel Paulus on selle kohta öelnud: „Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.“(1Kr 3:7–8). Me teeme Jumala tööd oma annetega: kes istutab, kes kasvatab, kes lõikab tagasi, kes korjab saagi. Ainult oma panusega ei suuda me muuta puud viljakandvaks ega maailma paremaks. Kõik üheskoos kristlikule usule kui kandvale vundamendile toetudes võime saavutada parima tulemuse.

Kandvast vundamendist kui elu alusest kirjutab apostel Paulus: „Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus.“(1Kr 3:11). Nõnda on meil kristlastena lihtne, sest meie eest on vundament juba rajatud. Alus on pandud, millele ehitada, suund on kätte näidatud ning meie asi on jätkata samas suunas. Kui muudame suunda, kui vahetame pealisehitise otstarvet inimlikest huvidest ja himudest lähtuvalt, vajame uut reformatsiooni. Nagu 500 aasta eest, peame ka täna iga muutuse lähteallikana võtma Martin Lutheri eeskujul kätte Pühakirja ning usaldama end täielikult Jumala armu alla.

Et väärikalt meenutada reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi Kristuse vundamendile – oleme võtnud nõuks taastada reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäevaks ajaloolise Martin Lutheri kuju Keila lähistel. Ühendagem selleks oma jõud kindlas veendumuses ja usus, et meie usu ainus puhastaja ja uuendaja ning kristliku elu ainus alus ja vundament on Issand Jeesus Kristus!

Urmas Viilma

Peapiiskop

Toomkirikus oli Luterliku Maailmaliidu kesk- ja ida-Euroopa kirikujuhtide konsultatsiooni avajumalateenistus

Luterlike kiriku esindajad kesk- ja ida-Euroopast kogunesid Tallinnasse konsultatsioonile, mis algas Toomkirikus avateenistustega 28. oktoobri õhtupoolikul. Teenis ja jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kes on ühtlasi ka Luterliku Maailmaliidu asepresident. Peapiiskopi assisteerisid õpetajad Anne Burghardt ja Arho Tuhkru.

Ühispildil ( foto Joel Siim) on peapiiskop Viilma kõrval Luterliku Maailmaliidu peasekretär õpetaja dr Martin Junge, keda Eestimaal sai võõrustatud viimati 2014. aastal.

Hea Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse sõber!

Toomkoguduse infokiri Katedraali Sõnumid on pilguheit meie koguduse suvisesse ja sügisesse ellu.  Sellesse numbrisse mahtus Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 andmine emeriitprofessor Kalle Kasemaale. Samuti on heameel õnnitleda meie koguduse dirigenti Veljo Reierit tema 60. sünnipäeval. Toomkogudusele oli meeldejäävaks päevaks tiibklaveri saamise lugu, mille kinkis EELK Toetusfond lahkete annetajate abil.

Pildireana saab ülevaate suvel toimunud Taani lipu ehk Dannebrog 800 sündmustest Toomkirikus ja Tema Majesteet Taani kuninganna Margrethe II külaskäigust. 

Eriline rõõm on meie lastest ja noortest, kes olid laagris Naissaarel ja seenioride tegemistest ja kooskäimistest.  

Lugemiseks laadige palun alla manuses olev Katedraali Sõnum.

Kohtumiseni ikka Toomkirikus!

Arho Tuhkru

KATEDRAALI SÕNUMID Lõikuskuu 2019 saab lugeda siit: http://toomkirik.ee/wp-content/uploads/2019/10/2019-okt-Katedraali-sõnumid-okt_nett.pdf

Toomkoguduses on sellel pühapäeval Piiblipüha, mil tähistame eestikeelse
piibli esmailmumise 280 juubelit

Meie emakeelse piibli trükkimisest täitub 280 aastat. Selle tähistamiseks on
Toomkoguduses sellel pühapäeval 27. oktoobril kell 11 Piiblipüha. Missal
jutlustab peapiiskop Urmas Viilma, assisteerib õpetaja Arho Tuhkru, organist
Kadri Ploompuu, kaasa teenib toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri
juhatusel. Eesti Piibliselts tutvustab piiblinäitust ja piibliseltsi poolt
on tervitamas peasekretär Jaan Bärenson. Peale missat on kaetud kohvilaud.

Lõikustänupüha jumalateenistusel 13. oktoobril andis Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt emeriitprofessor Kalle Kasemaale üle koguduse 2019. aasta Maarja medali ja kultuuripreemia.

„Meie tänavune Maarja medali ja kultuuripreemia laureaat ei ole peljanud sügavikke ja ta on vahendanud rahvale tekste, mis võib-olla jääksid kättesaamatuks, kui teda poleks olnud, kui ta ei oleks seda tööd teinud,“ sõnas Treufeldt preemiat üle andes.
Toomkoguduse nõukogu otsusel valitud 20. Maarja medali laureaat Kalle Kasemaa on paljude kristlike traditsioonide ning erinevate religioonide mõistmisel sillaehitaja ning kirjapärandi tutvustaja, suurepärane kultuuri-, religiooni- ja mõtteloolane, paljude luterliku kiriku vaimulike õppejõud.

Vaimulik, teoloog ja tõlkija
Kalle Kasemaa on sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus. Õppis 1957–1961 Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis teede ja sildade ehitust. Aastatel 1966–1973 õppis EELK Usuteaduse Instituudis. Teoloogiamagistri dissertatsiooni kaitses samas 1976. aastal. Teoloogiadoktor aastast 1997 (TÜ).
Kasemaa oli 1973–1978 Palamuse ja aastatel 1978–2003 Võnnu koguduse õpetaja. Usuteaduse instituudi lektor 1978–1981, kuni 1990. aastani dotsent ja edasi professor. 1991–1996 oli Kasemaa Tartu ülikooli taastatud usuteaduskonna esimene dekaan. 2008. aasta alguseni oli Tartu ülikooli Vana Testamendi ja semitistika korraline professor, edasi emeriitprofessor.
Tõlkinud eesti keelde peamiselt heebrea ja kreeka keelest, kuid ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keelest.
Olnud alates aastast 1989 ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige. Kasemaa on Eesti Kirjanike Liidu liige (1992). Ta on Uppsala ülikooli (Rootsi) ja Haifa ülikooli (Iis­rael) audoktor ning Eesti-Araabia Seltsi ja Uku Masingu Kolleegiumi liige.

Toomkogudus premeerib
EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Preemia antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna toomkirikut.
Seni on Maarja medali ja kultuuripreemia saanud 19 inimest, sealhulgas seitse vaimulikku.
Lõikustänupüha jumalateenistusega toomkirikus lõppesid XIX Tallinna toompäevad, mis vältasid 6.–13. oktoobrini ja kätkesid endas ka toomkonverentsi „Kool ja kirik käsikäes“, pühendatud toomkooli 700. aastapäevale.
Kirikus teenisid emeriitpeapiiskop Andres Põder, koguduse õpetaja Arho Tuhkru (jutlus), abiõpetaja Joel Siim ja teoloogiaüliõpilane René Paats. Muusikaga teenisid organist Piret Aidulo ja segakoor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.
Tiiu Pikkur
Ajaleht Eesti Kirik

Kontserdil esineb Norra segakoor Alla Camera. Kavas norra rahvuslik muusika, Palestrina, Elgar, Nystedt, Whitacre.

Alla Camera on asutatud 2003. a. dirigent Vigdis Maria Sandviki poolt. Koor on algusest peale teinud koostööd Norra ja teiste maade muusikutega. Rõõm muusikast ja armastus selle vastu on koori jaoks kõik need aastad olulised olnud. Nende repertuaar on lai – madrigalid, rahvalaulud, swing, klassikaline muusika.
Alla Camera on igal aastal teinud ühe välisreisi, osaledes kontsertidel ja festivalidel ning samuti koorikonkurssidel, kus on võitnud hõbe- ja kuldmedaleid.

Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 laureaat on emeriitprofessor Kalle Kasemaa

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu otsustas valida  22. septembril üksmeelselt Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 laureaadiks professor emeeritus Kalle Kasemaa.

EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut.

Kalle Kasemaa on paljude kristlike traditsioonide ning erinevate religioonide mõistmisel sillaehitaja ning kirjapärandi tutvustaja, suurepärane kultuuri-, religiooni- ja mõtteloolane, paljude luterliku kiriku vaimulike õppejõud.

Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 annab üle koguduse juhatuse esimees hr Indrek Treufeldt Toomkirikus Lõikustänupühal, 13. oktoobril kell 11. algava jumalateenistuse lõpul.

Kasemaa on sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus. Kasemaa õppis 1957–1961 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis teede ja sildade ehitust. Ta õppis 1966–1973 EELK Usuteaduse Instituudis. Teoloogiamagistri kraadi kaitses ta seal 1976. aastal, 1997. aastal kaitses Tartu Ülikoolis teoloogiadoktori kraadi. Kasemaa oli 1973–1978 Palamuse Püha koguduse õpetaja, lisaks on ta hooldanud Maarja-Magdaleena kogudust ja Laiuse kogudust; aastatel 1978–2003 oli ta Võnnu Jakobi koguduse õpetaja. EELK Usuteaduse Instituudi lektor 1978–1981, edasi kuni 1990. aastani dotsent ja sealtpeale professor.  1991–1996 oli Kasemaa Tartu Ülikooli taastatud usuteaduskonna esimene dekaan. Tõlkijana alustas ta 1980. aastal, ta on vahendanud peamiselt kreeka ja iisraeli kirjandust. Olnud alates aastast 1989 ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige ja aastast 1992 Eesti Kirjanike Liidu liige. Kasemaa on Uppsala Ülikooli (Rootsi) ja Haifa Ülikooli (Iisrael) audoktor ning Eesti Araabia Seltsi ja Uku Masingu Kolleegiumi liige. Kalle Kasemaa oli 2008. aasta alguseni Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika korraline professor, edasi emeriitprofessor.  Ta on tõlkinud eesti keelde palju raamatuid, peamiselt heebrea ja kreeka, aga ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keeltest.

Senised Maarja medali ja kultuuripreemia laureaadid: vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, president Lennart Meri, piiskop Mikko Heikka, poliitik Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, piiskop Philippe Jourdan, koguduse juhatuse esimees Raido Rüütel, titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe, poliitik Tunne Kelam, skulptor Mati Karmin, piiskop Einar Soone, helilooja ja koorijuht Roman Toi, kunstnik Jüri Arrak, peapiiskop emeeritus Andres Põder, helilooja Ester Mägi, teadlane ja suursaadik  Henning von Wistinghausen.

Foto: EESTI KIRIK

EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse ja Tallinna Toomkooli ajalookonverents„Kool ja kirik käsikäes – Toomkool 700“

11. oktoober 2019 Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea keskus
Tallinna Toomkooli spordihoone 1908–1939)
Toompea tn 3, Tallinn

11.00        Konverentsi avamine Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus  (Toom-Kooli tn 6,)

Tervitus, peapiiskop Urmas Viilma
palvus õpetaja Arho Tuhkru
Tema Ekstsellents Kristina Miskowiak Beckvard, Taani Kuningriigi suursaadiku pöördumine

11.45        Tervituskohv ja registreerumine, EKNK keskuses, Toompea 3

12.00        Konverentsi avamine
Sissejuhatus õpetaja Arho Tuhkr
Tervitus, Egle Viilma, Tallinna Toomkooli direktor

12.15        Avaettekanne: Eesti ja Euroopa: sees ja väljas – Prof. Anti Selart,  Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia instituudi juhataja

13.00        Kehakinnitus ja kohvipaus

13.30        Tallinna lapse koolitee all-linnast Toompeale 1420. aasta paiku. Dokument ja kommentaar – Ajaloodoktor Tiina Kala, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja     kunstiajaloo keskuse vanemteadur; Tallinna Linnaarhiivi teadur

13.50        Toomkoolist Rootsi ajal – Ajaloodoktor Aivar Põldvee, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja  kunstiajaloo keskuse vanemteadur

14.10        18. sajandil taasavatud toomkooli ühest haridusideaalist Gottfried Hoffmanni pedagoogika näol – Teoloogiadoktor Aira Võsa, Tallinna      Ülikooli Raamatukogu peaspetsialist

14.30        Kasvatuspõhimõtted 19. sajandil Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli õpilaste näitel – Filosoofiadoktor Veronika Varik, Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor

14.50        Toomkooli õpilaste rahvuslik koosseis maailmasõdade vahelisel perioodil Eesti Vabariigi vähemusrahvuste poliitika peegeldusena – Ajaloodoktor Olev Liivik, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur

15.10        Tallinna Toomkool 21. sajandil – Peapiiskop Urmas Viilma, SA Tallinna       Toomkooli nõukogu esimees

15.30        Kollektiivse uurimuse „Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019” raamatuesitlus

15.50-16.00    Konverentsipäeva kokkuvõtted ja lõpetamine

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14 leiab aset ansambli Hortus Musicuse kontsert “In memoriam”, mis on seekord pühendatud nii ühe oma asutajaliikme, Helle Mustoneni kui 2. oktoobril lahkunud maailmakuulsa gruusia helilooja Gia Kantšeli mälestusele.
Kavas Kantšeli, Monteverdi, Bach, Pärt, Silvestrov.
Ansambli kunstiline juht on Andres Mustonen.
Sissepääs kontserdile on vaba.
Olete oodatud!