Kontserdi “O’ Adonai” korraldab Eesti Kirikute Nõukogu.
Ootame kuulama!

Pühapäeval, 25. novembril kell 16 annab toomkirikus kontserdi Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.
Dirigent on Triin Koch, orelil Kaisa Kuslapuu.

Olete väga oodatud osa saama!

Kavas:
Felix Mendelssohn-Bartholdy „Kolm motetti naiskoorile, Op. 39“
Francis Poulenc „Litanies a la Vierge Noire“
Tõnu Kõrvits „Laulud „Laulude laulust““
Kuldar Sink „Ole tervitatud, Maria“
Galina Grigorjeva „Песнь Пресвятой Богородицы“
Eriks Ešenvalds „Lux Aeterna“

Piletid Piletilevis hinnaga 5 eurot.

11. novembril helises Tallinna toomkirikus rahukell

Pühapäeval, 11. novembril möödus 100 aastat Esimese Maailmasõja lõpust. Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kellatornis kell 10.00 alanud palvusel meenutati sõja lõppemist ja rahu saabumist ühise kirikukella helistamisega. Palvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma ja assisteeris õpetaja Arho Tuhkru. Tornis helistasid „Lunastaja“ kella Saksa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn ja Briti suursaadik Eestis Theresa Bubbear. Tseremoonial helistati ühiselt kümme korda kirikukella ja sooviti üksteisele rahu.

Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kirikuid üles süütama 11. novembril toimuvatel jumalateenistustel Esimeses maailmasõjas langenute mälestuseks leinaküünla. Kaitseliit mälestab langenuid Vabadussõja mälestusammaste juures, millel on kirjas Esimeses maailmasõjas langenute nimed.

Esimene maailmasõda kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Sõja käigus mobiliseeriti kokku 70 miljonit sõdurit, seahulgas 60 miljonit eurooplast. Ajaloo ühe suurima sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku.

Fotode autor Joel Siim

Kontserdisarjas “12 Eesti heliloojate orelisonaati” toimub laupäeval, 17. novembril eelviimase, 11. sonaadi ettekanne. Ettekandele tuleb Johannes Hiobi (1907-1942) Orelisonaat, teose esitab Tallinna Jaani kiriku organist Tiia Tenno.
Orelipooltunnis kõlavad ka Johann Sebastian Bachi teosed.

Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Hiob lõpetas 1927. aastal Paide ühisgümnaasiumi ning 1934. aastal Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal Artur Kapi klassis ja orelierialal August Topmani juures.
1933–1936 töötas Hiob organisti ja koorijuhina Tallinnas Nõmme Rahu kirikus. Aastast 1936 asus Hiob EELK Kirikumuusika Sekretariaadi teadusliku sekretäri ametisse, millega kaasnesid toomkiriku peaorganisti ja koorijuhi kohustused. Seal asutas ta 1935. aastal koos August Topmaniga esindusmeeskoori, millest kujunes sama aasta lõpuks segakoor „Cantate Domino“. 1937. aastal lõi toomkiriku kammerkoori, kellega astus üles igakuiste kontsertidega Riigi Ringhäälingus (1937–1938).
Ta korraldas vaimulikke laulupäevi, kirikukoorijuhtide ja köstrite-organistide täienduskoolitusi, tema ettevõtmisel ilmus koorimuusika vihikute sari „Kirikoor“.
1940. aastal, pärast Kirikumuusika Sekretariaadi likvideerimist, läks Hiob tööle Haapsallu muusikaõpetajaks. 1941. aastal mobiliseeriti Hiob Punaarmeesse, kus ta vangistati ja suunati Vorkuta sunnitöölaagrisse.
Johannes Hiobi loomingu põhiosa moodustavad vaimulikud teosed, millest silmapaistvamad on vokaalsümfoonilised suurvormid. Hiobi heliloomingu väljenduslaad on jõuline, dramaatiliselt pingeline ja kontrastirohke.
(Eesti Muusika Infokeskus)
1-osaline orelisonaat valmis Johannes Hiobil 1932. aastal, selle esmaettekandja oli Hugo Lepnurm (1933).

Veebruarist kuni detsembrini 2018 tulevad Eesti Orelisõprade Ühingu ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse eestvõttel ja korraldusel Tallinna toomkirikus ja teistes kirikutes ettekandele 12 Eesti heliloojate orelisonaati.
Tegemist on kultuuriajaloolises mõttes tähendusliku ettevõtmisega, mis on ühtlasi Eesti organistide kingitus Eesti Vabariigi juubeliaastaks.

11. novembril helisevad Tallinna Toomkirikus rahukellad

Pühapäeval, 11. novembril möödub 100 aastat Esimese Maailmasõja lõpust. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus kell 10.00 algaval pidulikul tseremoonial tähistatavad sõja lõppemist ja rahu saabumist ühise kirikukella helistamisega peapiiskop Urmas Viilma, Saksa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn ja Briti suursaadik Eestis Theresa Bubbear. Tseremoonial helistatakse ühiselt kümme korda kirikukella ja soovitakse üksteisele rahu. Järgneval jumalateenistusel mälestatakse Esimeses Maailmasõjas hukkunuid ja süüdatakse nende meenutuseks küünlad. Missal teenivad õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo ja solist André Amadeus Trumm.

Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kirikuid üles süütama 11. novembril toimuvatel jumalateenistustel Esimeses maailmasõjas langenute mälestuseks leinaküünla. Kaitseliit mälestab langenuid Vabadussõja mälestusammaste juures, millel on kirjas Esimeses maailmasõjas langenute nimed.

Esimene maailmasõda kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Sõja käigus mobiliseeriti kokku 70 miljonit sõdurit, seahulgas 60 miljonit eurooplast. Ajaloo ühe suurima sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku.

Peapiiskop Urmas Viilma pühitses  3. novembril 2018 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus preestriks diakon Siimon Haameri, diakon Toivo Treibluti, Kristo Hüdsi ja Timo Švedko.

Enne jumalateenistust andsid kandidaadid Toomkiriku vana käärkambri altari ees käsi Piiblil hoides ametivande, mille võtsid koos peapiiskopiga vastu piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets, kes teenisid ka jumalateenistusel armulaua pühitsemisel kaasa. 

Peapiiskopi assistentideks ordineerimisel olid titulaarpraost Eenok Haamer, praost Mart Jaanson, praost Leevi Reinaru, praost Jaan Tammsalu ja praost Ants Tooming. Jumalateenistuse valmistas ette Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim ning organistina teenis Kadri Ploompuu. 

Kirik oli rahvast täis, sest oma vaimulikele olid kaasa tulnud elama kodukogudused ja ordineeritute perekonnaliikmed.

Foto peapiiskop Urmas Viilma kogust