Prantsuse 20. sajandi ühe väljapaistvama helilooja Olivier Messiaeni teos “La Nativité du Seigneur” (“Issanda sünd”) (1935) on oreliliteratuuris silmapaistval kohal. Koguteos koosneb üheksast sügavalt religioosse sisuga osast (meditatsioonist), mis on inspireeritud Kristuse sünnist ja kujutavad jõululoo erinevaid aspekte ning sellega seotud teoloogiat.
Teose ettekanne on pühendatud Olivier Messiaeni (10.12.1908-27.04.1992) 110. sünniaastapäevale.
Kontserdile on vaba sissepääs, kava eest annetus.

Jõuluõhtu jumalateenistus läheb liturgias tagasi aega enne Jumala Poja inimeseks saamist – inkarnatsiooni, nagu toimuks päriselt igal aastal uuesti.
Jõululugu jutustab loo, et Jumala poeg sünnib kõige ootamatus kohas,
jah me teame, et see pole ei Rooma, ei Jeruusalemm, ega kuningakoda, vaid pisike Petlemm ja hoopis laudas, kus Maarja mähib ta mähkmesse.

Karjased need karmid mehed tulevad seda imet vaatama ja saavad üliväga rõõmsaks,
seega sünnib Jumal sinna, mis on justkui ootamatu ja ilmvõimatu! Sama ootamatu on et ta saab sündida SINU SÜDAMESSE!

Jõulusõnum on ühtmoodi nii lihtne, et selge igale lapselegi, teisalt nii ilmvõimatu ja seletamatu, kõikväelise, igavese Jumala lihaks saamine väikeses inimlapses.

Kuid kokku võttes on see lihtne, inimene, tee nagu Jumal tegi! Saa inimeseks!

Ja see inimeseks saamise lugu saab tõeliseks igal jõuluõhtu jumalateenistusel.

Peapiiskopi läkitus
jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2019

Jeesuse sündimine Petlemma hauakoopas oli vaikne ja maailma silma eest varjatud sündmus, mille esimesteks vahetuteks tunnistajateks olid taevaste saadikutena inglid. Evangelist Luukas kirjutab jõuluevangeeliumis: Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga (Lk 2:9).

Inglite ilmumine Jeesuse sünnihetkel kinnitab, et selle sündmuse ettevalmistamisel oli taeval, kust sõnumitoojad pärit olid, mängida oma oluline roll. See oli ka märgiks, et Jeesuse sündimine oli Jumala enese tegu, millest inimkonnale teatamisel täitsid taevased sõnumitoojad oma ülesannet.

Inglitel, kes ilmusid karjastele jõuluööl, oli sõnum, mis on hetkel ka meie jaoks väga päevakajaline ja vajalik: Ärge karte! Teame, et hirm võib halvata inimeste meeled nõnda, et kaob reaalsustaju ning kõik, mis toimub või ees ootab, tundub olevat ähvardav ja ohtlik. Ka karjaste kohta öeldakse, et nad kartsid üliväga. Inglid, kuigi rahusõnumi toojatena, tekitasid oma enneolematult ootamatu ilmumisega karjastele hirmu. Karjased said hirmust võitu alles pärast seda, kui nad veendusid inglite sõnumi paikapidavuses. Jõuluöö karjased suundusid rutates Petlemma sünnikoopasse ning leidsid eest Maarja, Joosepi ja sõimes magava Jeesus-lapse. Nad veendusid, et kuulutus Taaveti linnas Petlemmas sündinud Päästja Issand Kristuse kohta oli tõsi.

Esimene jõuluöö on hetk ajaloos, mil taevas ise inimmeeltega tajutaval viisil laskus maa peale. See ei tähenda, et inimesed, kes olid nende sündmuste vahetud tunnistajad, sellest lõpuni aru said. Aga see ei olegi tähtis! Imed peavadki jääma imedeks ja lõpuni mõistetamatuteks, sest muidu ei oleks need enam imed. Imed on seotud aga Jumala usaldamisega. Kas suudame usaldada Jumalat ka ärevate sündmuste ja rahutute sõnumite keskel? Kas meil on muud võimalust! Jumal ei ole inimkonda kunagi alt vedanud.

Imesid sünnib endiselt meie ümber. Kui talitseme oma hirme ja usaldame Jumalat ning oma lähedasi, märkame, kuidas imelised asjad sünnivad ka meiega. Hirmu kardinate tagant ilmub jõululaps Jeesus, kes osutab lõppematut armastust meie ja kogu maailma vastu. Täna. Ja kuni aegade lõpuni. Ka üle aja ja igaviku. Igavesti!

Rahu ja rohket Jumala õnnistust Kristuse sündimise pühaks ning Issanda aastaks 2019.

Urmas Viilma
peapiiskop

1. jõulupühal, 25. detsembril kell 17 ootame teid toomkirikusse osa saama kaunist jõulumuusika kontserdist.
Kontserdile on vaba sissepääs.

Head Tallinna Toomkoguduse sõbrad!

Toomkoguduse jõulukuu kiri Katedraali Sõnumid on väike pilguheit meie koguduse ellu. Palju ilusat ja uut on mahtunud mööduvasse aastasse.

Kevadel kirjutas meie juhatuse esimees Indrek Treufeldt alla lepingule, millega sai eestikeelne toomkogudus Toomkiriku omanikuks. Maarja Medali 2018 ja kultuuripreemia pälvis meie vapikollektsiooni restaureerimise algataja hr. Henning von Wistinghausen.

Toomkogudus sai endale sügisel abiõpetajaks Joel Siimu. Sündmusi on olnud palju, Toomkiriku ajaloolised lipud olid taas üle mitme aasta väljas vaadata, meie Toomkool on oma suure juubeli lävel ning suursaadikud lõid Toomkiriku tornis kella.

Suur tänu, et oma annete ja annetustega hoiate toomkogudust!

Katedraali Sõnumid JÕULUKUU AD 2018

Kontserdisarjas “12 Eesti heliloojate orelisonaati” toimub laupäeval, 15. detsembril viimase, 12. sonaadi ettekanne. Artur Kapi (1878-1952) orelisonaadi nr. 2 esitab Tartu Pauluse kiriku organist Anna Humal.

Artur Kapp oli Eesti üks esimesi professionaalseid heliloojaid, kelle looming hõlmab nii sümfoonilisi suurvorme kui ka kammermuusikat ja koori- ning soololaule. Tuntud ka kui orelivirtuoos, kirjutas Artur Kapp Eesti esimese orelikontserdi. Tema oreliteoste hulgas on tuntumad veel veel kaks sonaati ja koraalieelmängud.

Anna Humal on lõpetanud 1994. a TÜ filosoofiateaduskonna ning 1999. a Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna organist-koorijuhina Rolf Uusvälja ja Marika Kahari juhendamisel. 2013. a omandas ta magistrikraadi (cum laude) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Andres Uibo oreliklassis. Alates 1997. a töötab Anna Humal Tartu Pauluse kiriku organisti ja koorijuhina. 2015. aastast alates on ta Tartu Pauluse Kirikumuusika Seltsi kunstiline juht.

Veebruarist kuni detsembrini 2018 tulevad Eesti Orelisõprade Ühingu ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse eestvõttel ja korraldusel Tallinna toomkirikus ja teistes kirikutes ettekandele 12 Eesti heliloojate orelisonaati.
Tegemist on kultuuriajaloolises mõttes tähendusliku ettevõtmisega, mis on ühtlasi Eesti organistide kingitus Eesti Vabariigi juubeliaastaks.

Kontserdi “O’ Adonai” korraldab Eesti Kirikute Nõukogu.
Ootame kuulama!

Pühapäeval, 25. novembril kell 16 annab toomkirikus kontserdi Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.
Dirigent on Triin Koch, orelil Kaisa Kuslapuu.

Olete väga oodatud osa saama!

Kavas:
Felix Mendelssohn-Bartholdy „Kolm motetti naiskoorile, Op. 39“
Francis Poulenc „Litanies a la Vierge Noire“
Tõnu Kõrvits „Laulud „Laulude laulust““
Kuldar Sink „Ole tervitatud, Maria“
Galina Grigorjeva „Песнь Пресвятой Богородицы“
Eriks Ešenvalds „Lux Aeterna“

Piletid Piletilevis hinnaga 5 eurot.

11. novembril helises Tallinna toomkirikus rahukell

Pühapäeval, 11. novembril möödus 100 aastat Esimese Maailmasõja lõpust. Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kellatornis kell 10.00 alanud palvusel meenutati sõja lõppemist ja rahu saabumist ühise kirikukella helistamisega. Palvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma ja assisteeris õpetaja Arho Tuhkru. Tornis helistasid „Lunastaja“ kella Saksa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn ja Briti suursaadik Eestis Theresa Bubbear. Tseremoonial helistati ühiselt kümme korda kirikukella ja sooviti üksteisele rahu.

Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kirikuid üles süütama 11. novembril toimuvatel jumalateenistustel Esimeses maailmasõjas langenute mälestuseks leinaküünla. Kaitseliit mälestab langenuid Vabadussõja mälestusammaste juures, millel on kirjas Esimeses maailmasõjas langenute nimed.

Esimene maailmasõda kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Sõja käigus mobiliseeriti kokku 70 miljonit sõdurit, seahulgas 60 miljonit eurooplast. Ajaloo ühe suurima sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku.

Fotode autor Joel Siim

Kontserdisarjas “12 Eesti heliloojate orelisonaati” toimub laupäeval, 17. novembril eelviimase, 11. sonaadi ettekanne. Ettekandele tuleb Johannes Hiobi (1907-1942) Orelisonaat, teose esitab Tallinna Jaani kiriku organist Tiia Tenno.
Orelipooltunnis kõlavad ka Johann Sebastian Bachi teosed.

Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Hiob lõpetas 1927. aastal Paide ühisgümnaasiumi ning 1934. aastal Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal Artur Kapi klassis ja orelierialal August Topmani juures.
1933–1936 töötas Hiob organisti ja koorijuhina Tallinnas Nõmme Rahu kirikus. Aastast 1936 asus Hiob EELK Kirikumuusika Sekretariaadi teadusliku sekretäri ametisse, millega kaasnesid toomkiriku peaorganisti ja koorijuhi kohustused. Seal asutas ta 1935. aastal koos August Topmaniga esindusmeeskoori, millest kujunes sama aasta lõpuks segakoor „Cantate Domino“. 1937. aastal lõi toomkiriku kammerkoori, kellega astus üles igakuiste kontsertidega Riigi Ringhäälingus (1937–1938).
Ta korraldas vaimulikke laulupäevi, kirikukoorijuhtide ja köstrite-organistide täienduskoolitusi, tema ettevõtmisel ilmus koorimuusika vihikute sari „Kirikoor“.
1940. aastal, pärast Kirikumuusika Sekretariaadi likvideerimist, läks Hiob tööle Haapsallu muusikaõpetajaks. 1941. aastal mobiliseeriti Hiob Punaarmeesse, kus ta vangistati ja suunati Vorkuta sunnitöölaagrisse.
Johannes Hiobi loomingu põhiosa moodustavad vaimulikud teosed, millest silmapaistvamad on vokaalsümfoonilised suurvormid. Hiobi heliloomingu väljenduslaad on jõuline, dramaatiliselt pingeline ja kontrastirohke.
(Eesti Muusika Infokeskus)
1-osaline orelisonaat valmis Johannes Hiobil 1932. aastal, selle esmaettekandja oli Hugo Lepnurm (1933).

Veebruarist kuni detsembrini 2018 tulevad Eesti Orelisõprade Ühingu ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse eestvõttel ja korraldusel Tallinna toomkirikus ja teistes kirikutes ettekandele 12 Eesti heliloojate orelisonaati.
Tegemist on kultuuriajaloolises mõttes tähendusliku ettevõtmisega, mis on ühtlasi Eesti organistide kingitus Eesti Vabariigi juubeliaastaks.

11. novembril helisevad Tallinna Toomkirikus rahukellad

Pühapäeval, 11. novembril möödub 100 aastat Esimese Maailmasõja lõpust. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus kell 10.00 algaval pidulikul tseremoonial tähistatavad sõja lõppemist ja rahu saabumist ühise kirikukella helistamisega peapiiskop Urmas Viilma, Saksa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn ja Briti suursaadik Eestis Theresa Bubbear. Tseremoonial helistatakse ühiselt kümme korda kirikukella ja soovitakse üksteisele rahu. Järgneval jumalateenistusel mälestatakse Esimeses Maailmasõjas hukkunuid ja süüdatakse nende meenutuseks küünlad. Missal teenivad õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo ja solist André Amadeus Trumm.

Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kirikuid üles süütama 11. novembril toimuvatel jumalateenistustel Esimeses maailmasõjas langenute mälestuseks leinaküünla. Kaitseliit mälestab langenuid Vabadussõja mälestusammaste juures, millel on kirjas Esimeses maailmasõjas langenute nimed.

Esimene maailmasõda kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Sõja käigus mobiliseeriti kokku 70 miljonit sõdurit, seahulgas 60 miljonit eurooplast. Ajaloo ühe suurima sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku.

Peapiiskop Urmas Viilma pühitses  3. novembril 2018 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus preestriks diakon Siimon Haameri, diakon Toivo Treibluti, Kristo Hüdsi ja Timo Švedko.

Enne jumalateenistust andsid kandidaadid Toomkiriku vana käärkambri altari ees käsi Piiblil hoides ametivande, mille võtsid koos peapiiskopiga vastu piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets, kes teenisid ka jumalateenistusel armulaua pühitsemisel kaasa. 

Peapiiskopi assistentideks ordineerimisel olid titulaarpraost Eenok Haamer, praost Mart Jaanson, praost Leevi Reinaru, praost Jaan Tammsalu ja praost Ants Tooming. Jumalateenistuse valmistas ette Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim ning organistina teenis Kadri Ploompuu. 

Kirik oli rahvast täis, sest oma vaimulikele olid kaasa tulnud elama kodukogudused ja ordineeritute perekonnaliikmed.

Foto peapiiskop Urmas Viilma kogust

Tere, head koguduse liikmed!

Alates septembri lõpust toimuvad Toomkirikus jumalateenistuse ajal ka lastele ja noortele suunatud pühapäevakooli tunnid. Tunnid toimuvad üle nädala. Järgmine tund on eeloleval pühapäeval, 28.10 algusega kell 11.00. Ootame enda sekka uusi lapsi ja noori. Tunnid toimuvad kolmes vanuserühmas:
eelkooliealised 4-7a, õpetaja Gätlin Randrüt
koolilapsed 8-10a, õpetajad Aet Urbas ja Merje Schultz
noored 11+, õpetaja Mai-Liis Mäeväli

Tule julgesti! Jutustame Piiblilugu, meisterdame, mängime ja laulame.
Täiendavat infot saab kodulehelt, kantseleist või õpetajatelt.
Ootame Sind!

Pühapäevakooli õpetajate nimel
Merje Schultz

Hingedepäeval, 2. novembril toimuval muusikalisel õhtupalvusel kõlab J. S. Bachi, J. Pachelbeli, T. Albinoni, C. W. Glucki ja teiste barokiajastu heliloojate loomingut. Hingedepäeva teemal mõtiskleb õpetaja Joel Siim.
Olete väga oodatud.