Pühapäeval, 28.11 oli taas toomkoolitund. Tunnid toimuvad üle pühapäeviti lastele, noortele kui täiskasvanutele. Lapsed rääkisid advendiajast ja harjutasid jõulunäidendit. Täiskasvanutele kõneles sel korral Toomas Mäeväli, teemaks oli orel. Esialgu tegime nö. kuiva trenni, kohvitassi taga sai kuulatud- vesteldud orelist üldiselt kui ka meie kodukiriku pillist.

Vahemärkuseks- keda rohkem huvitab meie kiriku orel, on suurepärane võimalus sellest lugeda koguduse kodulehel http://eelk.ee/tallinna.toom.

Peale “toreetilist tundi” oli meil hea võimalus minna ka orelit kuulama. Koguduse organist Kadri Ploompuu tutvustas meile erinevaid nüansse oreli juures ja lõpuks oli suurepärane võimalus meil ka lausa oreli sisse pugeda.

Aitäh, Toomas ja Kadri kauni tunni eest!

Novembrikuu seeniorid on peetud. Taas üks südamlik ja kordaläinud olemine. Traditsiooniliselt olid prouad laua rikkalikult katnud ja kohvitassi taga oli mõnus juttu vesta ning kuulda. Õpetaja Urmas Viilma peatus igavikulistel teemadel- on ju käes kirikuaasta lõpp. Lugu, mille toel teemat arendati, rääkis abielupaarist, kus naine oli oma eluga rahul, õnnelik ja Jumalale tänulik. Mees aga soovis veel ja veel ja veel suuremat maalappi, et seda harida (ja rikkust koguda). Kui aga ühel päeval mees murdus ja tema maine elutee otsa sai, oli talle vajalik vaid väike maalapike- paar meetrit pikk ja sedapalju sügavgi. Et ta viimsele teekonnale saata…. lihtne lugu, aga samas sedavõrd tõene ja ligidalolev.
Edasi läks juba lõbusamalt. Seekord oli meil kolm sünnipäevalast- neid ootasid ikka lilled ja tervituskaart ning õnnitluslaul.
Ja siis saabus kauaoodatud üllatuskülaline. Seekord astus läbi näitleja MADIS MILLING. Madise kohta käib päris palju märgusõnu: näitleja, raadiohääl, telesaatejuht, poliitik, õpetaja, kaitseliitlane jne. Kõigist neist ja teistest põnevatest teemadest me seekord kuulda saimegi. Alustades “Maiest ja Valduris” ning “Kelgukoertest” kuni riigikaitseõpetuse õpetaja ametini välja. Igatahes suured tänud Madis Millingule.
Koosolemise lõpetas taas peapiiskop emeeritus Kuno Pajula.
Järgmist korda juba oodatakse. 15.12 on jõuluhõnguline koosviibimine ja loodetavasti saabub meile ka jõuluvana. Eelkõige aga laulame advendiajalaule ja räägime Suurest Armastusest- Jeesuslapse sünnist.
Taaskohtumiseni!

Austatavad piiskopid,
head sõbrad!

Meie rahva ja riigi ning luterliku kiriku saatus on üksteisega läbi aja tihedalt seotud. Kirik oli osa meie kultuurilisest ärkamisest, ta on pakkunud kodutunnet ning olnud teenäitajaks. Meenutan, et veel enne Eesti riigi loomist sai maakirikust iseseisev rahvakirik, andes tuge oma riigi rajamisele.

Kirik on kasvanud ja kannatanud koos Eestiga. Okupatsioon lahutas sunniviisil nii rahva kui kiriku. Kõige raskemal ajal jätkas eestikeelne kirik tööd parema ühiskonna ning kaasinimeste heaks mõlemal pool raudset eesriiet.

Eestis hoidis kirik ennast alal vaatamata vaenavale okupatsioonile. Andis pikas öös lootust ja lohutust ning seisis vaimse surutise vastu. Väljaspool Eestit pakkus kirik tuge neile, kes olid sunnitud oma kodumaalt lahkuma, alustama uut elu võõrastes tingimustes. Kirik aitas hoida Eesti vaimu ja Eesti traditsioone.

Täna sõlmitud nähtava ühtsuse leping lõpetab meie luterlikule kirikule võõraste võimude poolt peale sunnitud kaheks jagamise ja taastab ühise koguduse. Eesti riik on alati ning põhimõtteliselt toetanud okupatsiooni tulemusel lahutatud ühingute ja seltside ühendamist. Ainult nii saame kokku tuua ja liita seda, mida kurjus läbi oma kommunistidest käsilaste lahutas.

Head kirikulised,

nagu ma juba eespool ütlesin, kirik on olnud kodutunde pakkujaks ning teenäitajaks ka keerulistel aegadel. Praegune majanduslikult raske aeg, kui tööd ei jagu kõigile ning paljudel kipub vaim väsima, annab meile kõigile võimaluse ja paneb kohustuse abistada oma võimaluste piires lähedasi ja kogukonna liikmeid. Kirik saab olla siingi teenäitajaks, olla inimestele toeks nii sõna kui teoga. Üksteise toetamine ja hoolimine aitavad hoida meie kodu, meie rahvast ja meie riiki.

Tänan teid!

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku nähtavat ühtsust kinnitava lepingu sõlmimise tänujumalateenistus toimus laupäeval, 13. novembril 2010 algusega kell 12 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

Eile, 31.10 tähistati üle kogu maailma luterikirikutes usupuhastuspüha. Ehk teisiti võiks ju ütelda, et pidasime sünnipäeva. Toomkiriku jumalateenistus oli pidulik ja sünnipäeva vääriline. Sel pühapäeval oli tegemist ka praostkonna kooride vahetuspäevaga. Nii saime nautida Viimsi Püha Jakobi koguduse kammerkoori, keda juhatas Andrus Kalvet. Orgnistiks oli sel korral EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna juhataja Kesrti Petermann. Taas oli rõõm kirikus nii rohkearvuliselt kaasateenijaid näha. Nii võib ju nimetada iga kirikulist, sest just kõik koos me seda jumalateenistusel olemegi- kaasateenijad.
Pärast jumalateenistust koguneti Toomkooli tundidesse. Lapsed kogunesid orelirõdu alla, koguduse saali, kus kõneleti kirikust (nii hoonest, kui mõistest ´kirik´üldisemalt). Noored arutasid sümbolite teemal ja püüdsid neid leida ka meie kodukirikust. Käärkambri rõdul oli võimalus veel mõttetööd jätkata. Täiskasvanud kogunesid aga kantseleisse, kus õpetaja Urmas Viilma pidas loengu Martin Lutheri elust ja reformatsioonist. Tuli tõdeda, et teema, mis tundub ühele “korralikule luterlasele” selgamast-selgem, vajab ikka ja jälle värskendamist ja meeldetuletamist. Kohvitassi juures juttu ajades, sai ka teistel üldkiriklikel teemadel vesteldud.

Üks ütlemata kena pühapäev oli. Taas sai kohata armasid inimesi enda ümber…. taas sai veendutud, et mida me teeme, on õige ja hea ja vajalik…. tehes seda Issandale. Tänud Temale!