Archive for the ‘Uncategorized’ Category

Tallinna Toomkool jutustas jumalateenistusel jõululugu

Reede, detsember 20th, 2019

Tänasel Toomkooli jumalateenistusel rullus lahti taaskord imearmas jõululugu. Petlemmas otsisid peavarju Maarja ja Joosep, Petlemma linna lähistel karjatasid lambaid karjased, Naatsareti linnaväljakul helisesid viiulid, ei puudunud ka tähetargad hommikumaalt ning ühiselt lauldi Magnificat`i.

Kaasa teenisid Toomkooli kaplanid ja Toomkoguduse õpetajad Arho Tuhkru ning Joel Siim. Jõuluevangeeliumi esitasid kolmanda lapsed õpetajate Mai-Liis Mäeväli ja Tähti Siinmaa õpetusel. Toomkooli muusikuid juhendasid Kaja Post ja Piret Kuld. Kaasa teenis kogu Toomkooli pere.

Fotod: Ingrid Mäsak

Advendiaja 3. pühapäev. Valmistage Issandale teed.

Pühapäev, detsember 15th, 2019

Jõulusõnum on ka täna seesama, mis ennegi.

Täna, 3. advendi pühapäeval jutustasid Toomkoguduse pühapäevakooli lapsed ja noored, laulude ning näidendiga jõulude ootusest.

Evangeeliumitekstidele tuginev näidend tõi lihtsal ja armsal moel esile selle, mis on tõeliselt tähtis.

Jumalateenistusel teenisid abiõpetaja Joel Siim, stud theol Rene Paats, viiulil Meelis Vahar, tšellol Margarita Anstal, organist Kadri Ploompuu ja pühapäevakooli lapsed-

Tasa, tasa jõulukellad kajavad..
Me nägime suurt valgust. Me kuulsime imelist uudist: Lunastaja on sündinud.
Au olgu Jumalale kõrges!

Segakoori aKord kontsert 17. detsembril

Laupäev, detsember 14th, 2019

17. detsembril kell 19 annab toomkirikus jõulukontserdi Politsei- ja Piirivalveameti segakoor aKord Robert Viilukase juhatusel. Kaastegevad on solistid Mirell Jakobson ja Peeter Piirsalu ning Brigitta Selestine Petropavlova orelil.

Olete oodatud kuulama!

Kolmanda advendi tervitus

Laupäev, detsember 14th, 2019

Vahel on mul tunne, et jõuludest on midagi olulist läinud kaduma. Otsekui ulatataks Sulle igal aastal tühi pakend – nuts paberit ja jupp kingipaela ning öeldaks: Täida see ise sellega, millega soovid.
Advendiaeg on kirev. Advendiaja 3. pühapäeva keskmes on Ristija Johannes, Jeesuse teevalmistaja. Tema juhib tähelepanu Jeesusele, temale, kes on jõuludes kesksel kohal. Johannes esitleb teda maailmale Jumala Tallena, kes kannab ära maailma patu. Nii olengi kindel, et tõelist jõulurõõmu tunnevad üksnes need, kes tunnevad enda pattu ja kes Jeesuses leiavad oma pattude lepitaja.

Kandlemuusika kontsert JÄÄLILLED

Kolmapäev, detsember 11th, 2019

Tere tulemast laupäeval, 14. detsembril kell 16.00 toomkiriku käärkambris toimuvale kandlemuusika kontserdile “Jäälilled”!

Esinevad EMTA ja G. Otsa nim. Muusikakooli kandleõpilased.
Kontserdil kõlavad nii eesti kui soome kandled.

Kontserdile on vaba sissepääs. Kava eest annetus toomkiriku heaks. Sissepääs käärkambrisse läbi kiriku.

SÕNA ja MUUSIKA õhtu 11. detsembril kell 18:00

Teisipäev, detsember 10th, 2019

LEERIPÜHA 8. detsembril

Pühapäev, detsember 8th, 2019

Pühakiri on nagu vesi, millesse elevant upub ja millest tall läheb läbi nagu vaiksest ojast.

Nii lausus koguduse õpetaja Arho Tuhkru kõnes leerilastele.

Täna, 8. detsembril sai Toomkogudus juurde kuus toredat noort liiget, kes käisid alates oktoobrikuust leeritundides koos, pühakirja tarkusi omandamas.

Leeriõnnistuse andis peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, stud. teol. Rene Pats, organist Piret Aidulo, Kaarli koguduse ansambel Vexilla Regis.

Teise advendi tervitus

Laupäev, detsember 7th, 2019

Valmistage Issandale tee!

Mis lünklik, saagu tasaseks, mis auklik, saagu täidetuks, mis katkenud,
saagu ühendatuks.

Eks meid aeg ajalt paina küsimus, kas meie tee ka kuhugi viib, mis on selle
mõtte ja millal see selgub? Kas me ikka tegelikult teame, mis on siis õige
tee ning tegelik tähendus või loodame ja lohutame end, et küllap on.

Advendis oma ootuse ja ettevalmistusega kinnitab seda selgust, et meie
praegune elu ja käidud tee on tähendusega ja mahub millessegi suuremasse ja
millessegi mis on päriselt ja jäävana olemas – tõeline, et ei ole ainult
tähtsust ainult sellel, keda sa tunned ja kuidas ots-otsaga kokku venitada,
vaid mida sa tunned ja milleks sa elad.

Eks see võib olla meie mõttelaiskus, et kujutlusvõime justkui ei viitsi
mõelda asju läbi, et elada elusaks oma aeg. Asjade läbi mõtlemine aitab, et
teelolevates ränduritest ei saaks hulkurid või väsinutest hoopis
käegalööjad, allandjad.

Eks ta ole, see on meie teha, tulge, käime koos ja mis auklik, on mõistlik
siluda ja mis katkenud on mõistlik kokku sõlmida. See tee rullub lahti
pühapäeviti toomkirikus.

PEAPIISKOP URMAS VIILMA ADVENDIMÕTISKLUS

Kolmapäev, detsember 4th, 2019

PEAPIISKOP URMAS VIILMA: VÄÄRITI MÕISTETUD SÕNAVABADUS PÕHJUSTAB SÕNAREOSTUST

4. DETSEMBER 2019

Täna Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud advendikõnes jagas peapiiskop Urmas Viilma oma mõtteid ühiskonnaelu aktuaalsetel teemadel: kliimadiskussioonist, vägivallast ja naiste instrumentaliseerimisest, sõnelemisvabadusest ja sekularismist kui uuest ideoloogiast.

Iga-aastaseseks traditsiooniks kujunenud advendimõtiskluses täheldas peapiiskop Urmas Viilma, et lõppev aasta oli riigi jaoks rikas mitmete auväärsete juubelite ja tähtpäevade poolest, kuid lisas, et sisemiselt rikkaks ei muuda meid mitte peod ja juubelid, vaid inimeste teenimine ning igapäevane töö. „Kiriklik armastustöö inimeste juures algab juba enne uue elu sündi ning ulatub ka üle aja ja maise elu piiri igavikku,“ ütles Urmas Viilma, leides, et sageli ei leia selline tegevus avalikku äramärkimist, sest meedias on atraktiivsem tähelepanu suunata pigem välistele ja maistele asjadele, mis kiriku jaoks pole mitte põhi-, vaid tugitegevused.

Kliimadiskussioonil peatudes nentis Urmas Viilma, et teda häirib see, kuidas kliimamuutuste peatamist püütakse sageli motiveerida esmajärjekorras tulevikuinimese isikliku heaolu säilitamise vajadusega. „Egoistlik on päästa maailma vaid selleks, et inimene saaks siia rajada maapealse Paradiisi. Ristiinimene hoolib loodust ehk loodusest ainuüksi juba seetõttu, et Jumal ise on pannud ta selle eest vastutama,“ märkis ta.

Peapiiskop Viilma peatus ka perevägivalla ja naiste õiguste teemadel, täpsemalt nende kajastamisel meedias: „Olen vahel imestanud, kuidas mõni meediaväljaanne võib oma veebiväljaande ühes rubriigis avaldada artikli või analüüsi lähisuhtevägivallaga seotud probleemidest ja naiste väärkohtlemisest, samal ajal aga jätkata teises rubriigis sisutute ja maitsetute jutunupukeste avaldamist naistest, keda kujutatakse vaid ihaobjektidena.“

Emakeele aastaga seonduvalt avaldas peapiiskop seisukohta, et ühegi teiste suhtes lugupidavalt ja väärikalt käituva inimese sõna ei saa olla kunagi lõpuni vaba. „Täielikult vaba sõna on piirideta ja ujuva tähendusega ning muutub seetõttu oma olemuselt sisutuks, isegi mõttetuks,“ nentis ta. Sõnavabadust mõistetakse tema tähelepaneku kohaselt Eestis pigem hoopis sõnelusvabadusena, sellisest vääriti mõistetud sõnavabadusest tekib aga sõnareostus. Viimast tuleks käidelda samamoodi nagu prügi ehk et igaüks meist peaks teadlikult hakkama tegelema sõnasorteerimisega. Jõulurahu tagamiseks pidas Viilma mõistlikuks sõlmida ühiskonnas kultuurse kõne kokkulepe. Ta pakkus retsepti ka sõnamürgisõltlastele: „Võõrutusraviks saab olla ainult täielik vaikimine, sõnapaast, mis on igast sisutust sõnast tähenduslikum ja kõnekam!“

Urmas Viilma avaldas veendumust, et usuvabadus eeldab alati erinevate religioossete maailmavaadete olemasolu ühiskonnas. Kui jääb alles ainult üks ametlikult toetatud usuline maailmavaade või filosoofia, lõpeb usuvabadus ja riigikiriku rolli võtab hiilivalt endale sekularism kui maailmavaade – uus vaimsus. „Olen seisukohal, et kui jätkame ilma üleüldise kohustusliku religiooniõpetuse rakendamiseta Eesti üldhariduskoolides, oleme põhiseaduses sõnastatud riigikiriku puudumise põhimõttega vastuollu jõudmisele väga lähedal,“ leidis Viilma.

Peapiiskop Viilma kinnitas, et kirik on ühiskonnas kohal ning täidab oma põhiülesannet – kuulutab rõõmusõnumit Jumala armust ja teenib ligimest – erineval viisil kõikides eluvaldkondades ning lisas: „On aegu, mil kirikul tuleb oma väärtustest ja põhimõtetest lähtuvalt kaasa kõnelda ka poliitilises elus, toetada teatud poliitikat või vastanduda teatud poliitikale – ikka selleks, et teenida ligimest ning aidata kaasa kujundada ühiskonda, mille liikmeid iseloomustab rahu taotlemine ning armastav, austav ja hooliv hoiak nii kaasinimeste kui kogu ülejäänud kaasloodu suhtes.“ Lõpetuseks soovis peapiiskop Urmas Viilma kaunist advendiaja algust, rahu ja kosutust hingele ning rohket Jumala õnnistust.

Peapiiskop Urmas Viilma kõne advendimõtisklusel: https://www.eelk.ee/et/uudised/peapiiskop-urmas-viilma-kone-advendimotisklusel-a-d-2019/

Muusikutena teenisid kaasa Oksana Sinkova flöödil, Ralf Taal klaveril ja Kadri Ploompuu orelil

Esimese advendi tervitus

Reede, november 29th, 2019

Ootuseaeg on üks ilusamaid aegu, mis meile on kingitud, kuna ootusesse saab külvata lootust. Ettevalmistus justkui suurendab  seda võimalust, et asju annab muuta ja teha paremaks. Jõulude ootusega on meil  kaasas see, millisena mäletame oma möödunud Jõule, nõnda kangastub tänase kõrval ka möödunu. Advendi aeg on alati kõiki inimesi siduv ja samas jäävad igaühele kaasas käima mälestused oma kodu, perekonnaga, lapsepõlve või oma lastega. Teisalt, aga on siin alati peidus midagi uut. Kindluse uueks aastaks ja edasiminekuks annab just punkt, millest kogu loodu täisuslikkuse ime saab alguse.

Oikumeeniline PALVUS – peapiiskop emeeritus Andres Põder 70

Kolmapäev, november 27th, 2019

TÄHT IDAS

Teisipäev, november 26th, 2019

Võta tühi kingakarp ja täida see armsate ning loovust arendatavate asjadega – too see mõnda meie kogumispunkti ning loome üheskoos lastele ilusaid mälestusi! 

Pakitud ja markeeritud karbi võid tuua Tallinna Toomkirikusse.

Ka sel aastal teeme koostööd Sõbralt Sõbrale poodidega üle terve Eesti! Leia endale lähim kogumispunkt siit – https://sobraltsobrale.ee/kauplused/

Rohkem infot: www.starintheeast.net/et

Leia mõni seisma jäänud kingakarp, otsusta, kas tahad kingitust teha 2-4, 5-9 või 10-14 aastasele lapsele ning täida see meelepäraste kingitustega. Eelistatud kingitused on sooneutraalsed, kuid kui tahad kingitust kindlasti teha just tüdrukule või poisile, tee ka sellekohane märge. Kodulehelt www.starintheeast.net saab printida välja juba meie poolt disainitud sildi. Kui kingitus sobib mõlemale, tee selge ristike mõlema soo kastidesse.
Eelistatud ning ennast tõestanud kingitused on loovust arendavad nagu joonistamis- ja voolimisvahendid ning konstruktorid ja pusled. Midagi pehmet ja armsat nagu kaisukaru ning toredad ajaviitmisvahendid nagu pall ja muud mängud. Soojad riided nagu aluspesu, sokid, mütsid. Hügieeniabiks näiteks hambahari, hambapasta ja seep. Midagi magusat nagu näiteks karamellid ja muud klaaskommid (šokolaad võib kahjuks reisil sulada).

Transport Jordaaniasse, Indiasse ja Gruusiasse on kahjuks üsna kulukas, selletõttu palume, et iga kingakarbiga tehtaks transpordikulude katteks ka 5 eurone annetus.
Annetus € 5.00 iga karbi eest on vajalik mitte ainult konteineri transpordikulude katmiseks, kuid ka kogu ürituse korraldamiseks Baltimaades ning tollivormistuse, transportimise, ladustamise kindlustamiseks ning vabatahtlike meeskonna loomiseks, kes teostaks karpide jagamist otse lastele Jordaanias ja Indias. Sel aastal hõlmab “Täht idas“ 6 riiki ja 3 kontinenti.
Möödunud aastal olid küllaltki paljud karbid ilma selise annetuseta.
Ühtegi karpi ei jäetud seetõttu saatmata, kuid suur tänu neile, kes annetasid mitte ainult oma karbi eest. See aitas hüvitada puudujääki. Ka sel aastal, kui sul on võimalik, anneta ka mõne teise karbi eest. Annetuse selgitus “Täht idas“

Sul pole aega karbi jaoks? Sa ei taha joosta ühest poest teise? Me teeme seda sinu asemel! 25 euro suurune annetus katab ühe karbi sisu ja logistikakulud. Sellel eesmärgil anneta ühingu Ühiskoonnatöö Sihtasutuse arvele viitega ”Tehke kingitus minu eest”. Annetused, mis on laekunud peale 12. detsembrit, me kahjuks enam ei jõua muuta karbiks, kuid see muutub seemneivaks järgmise aasta ürituse jaoks.

Arveldusarve nr :EE131010220214844220
Selgitus: ”Täht idas” või ” Tehke kingitus minu eest”
Saaja: Ühiskonnatöö sihtasutus

Üheskoos peeti palvus Taizé lauludega

Kolmapäev, november 13th, 2019

Laupäeva, 9. novembri õhtul kogunes Toomkirikusse arvukalt Taizé vennaskonnast ja muusikast huvitatuid nii Toomkogudusest kui teistest kogudustest. Üheskoos peeti palvus Taizé lauludega, millel osales ka vend Philip Taizést. Palvusel osales üle 40 inimese. Palvuse järel oli kõikidel soovijatel võimalik tee- ja kohvitassi ääres ajada juttu omavahel ning esitada küsimusi vend Philipile. Palvuse korraldamise üheks ajendiks oli Eesti Taizé-huvigrupi soov korraldada lähiaastatel Eestis Taizé regionaalkohtumine ning selle õnnestumise korral tuua Eestisse ka noorte aastavahetuse kohtumine.

SÕNA ja MUUSIKA õhtu

Teisipäev, november 5th, 2019

Peapiiskop kutsus üles taastama reformatsiooni Eestisse jõudmise 500. aastapäevaks Martin Lutheri kuju

Neljapäev, oktoober 31st, 2019

Täna, 31. oktoobril tähistab meie kirik koos teiste evangeelsete kirikutega usupuhastuspüha. Jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja abipraost Arho Tuhkru.

Usupuhastuspüha jutluses ka karjasekirjas kutsus peapiiskop vaimulikke ja kogudusi üles taastama ajalooline Martin Lutheri kuju Keila lähistel Kumnas.

Peapiiskop Urmas Viilma meenutas karjasekirjas reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi õigele vundamendile. „Oleme kõik tööriistad Jumala käes – teenijad, kes võime teha oma tööd vaid niivõrd, kuivõrd Jumal seda võimaldab,“ ütles peapiiskop Urmas Viilma. Ta viitas apostel Pauluse sõnadele: „Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.“(1Kr 3:7–8)“ ja lausus, et me kõik teeme Jumala tööd oma annetega: „Kes istutab, kes kasvatab, kes lõikab tagasi, kes korjab saagi. Ainult oma panusega ei suuda me muuta puud viljakandvaks ega maailma paremaks. Kõik üheskoos kristlikule usule kui kandvale vundamendile toetudes võime saavutada parima tulemuse.“

„Maailm kestab ja istutustöö jätkub, nagu jätkub alatine uuenemine – semper reformanda – ühiskonnas tervikuna, nagu ka kirikus,“ ütles Urmas Viilma. „Kui muudame suunda, kui vahetame pealisehitise otstarvet inimlikest huvidest ja himudest lähtuvalt, vajame uut reformatsiooni. Nagu 500 aasta eest, peame ka täna iga muutuse lähteallikana võtma Martin Lutheri eeskujul kätte Pühakirja ning usaldama end täielikult Jumala armu alla.“

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamisel kahe aasta eest istutati Eestimaal üle 500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu. Tookordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud ütlusest: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Viilma kutsus üles sama väärikalt tähistama mõne aasta pärast ka reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäeva ja taastama kiriku ning kogukonna ühiste jõududega Martin Lutheri kuju selle ajaloolises asukohas, Keila lähedal Kumnas.

Martin Lutheri kuju miniatuurne koopia Toomkiriku altari ees
Foto autor Peeter Langovitš