Kristus on surnuist üles tõusnud!

Leeripüha.

Pühakirjalugemised:

Hoosea 6:1–3 Kolmandal päeval aitab Ta meid üles ja me võime elada Tema palge ees

1. Korintlastele 15:1–8,11 Kristuse surnuist ülestõusmise tähendusest

Luuka 24:1–12 Jeesuse ülestõusmine

Laulud:

Alguslaul 105 – Jeesus Kristus üles tõusnud

Koor: Vaimulik rahvaviis sdnd H. Tobias-Duesberg „Kristus on hauast tõusnud“

Päeva laul 117 – See päev on meile saabunud

Jutluselaul 106 – Kristus on tõusnud

Konfirmatsioonilaul 119 – Võidu saanud, võidu saanud nüüd on süütu Tall

Koor: J.S. Bach „Ülestõusmise pühaks“

Korjanduslaul 110:1- – Mu Päästja võidu saanud

Koor: Ch. Gounoud „Ave verum Corpus“

Lõpulaul 101 – Au kõrges olgu Isale

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Toomkirik on avatud E – P kell 10:00 – 16:00.

Kirikusse on oodatud kõik terved inimesed, kirikus saab desinfitseerida käsi.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Click to access karjasekiri_ylestousmispyhal_2022.pdf

KARJASEKIRI

Kristuse ülestõusmise pühal, 17. aprillil 2022

Kord sai Jeesus kurva sõnumi, et Laatsarus, Marta ja Maarja vend, on surnud ning juba mitme päeva eest kaljuhauda maetud. Jeesus kurvastas hea sõbra surma pärast pisarateni, püüdes lohutada leinavaid õdesid.

Jeesus kinnitas Martat sõnadega: Sinu vend tõuseb üles. (Jh 11:23)Selle tõestuseks kutsus ta juba neli päeva surnud Laatsaruse hauast välja. Laatsarus väljuski omal jalal kaljuhauast ja Jeesus andis ta tagasi õdede hoole alla. Enne veel ütles Jeesus Martale: Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. (Jh 11:25–26)

Jeesus ei äratanud Laatsarust surnuist üles ainult kaastundest õdede vastu ega isikliku sõpruse pärast Laatsarusega, vaid sooviga anda endast tunnistust kui ülestõusmisest ja elust,kõigi Kristuse järgijate igavesest lootusrikkast tulevikust.

Kui väga tahaks seekordsetel ülestõusmispühadel näha kümneid tuhandeid Ukraina sõjas kurja ja südametu vallutaja relvade läbi hukkunuid Laatsaruse kombel haudadest välja astumas! Miks ei võiks Jeesus teha seda imet kasvõi kaastundest, lohutuseks leinavatele emadele-isadele, õdedele-vendadele, lastele ja vanematele? Siiski, nagu Marta, teame ka meie, et surnud tõusevad kord üles ülestõusmise päeval, isegi kui niiväga sooviks oma armsaid tagasi juba siia ellu, juba täna.

Laatsaruse imet Jeesus täna enam ei korda. Surnute ülesäratamine ja tagasitoomine ajalikku maailma kuulub Jeesuse enda ülestõusmise eelsesse minevikku. Jeesuse ristilöömine ja kolmandal päeval surnuist üles tõusmine tähistas uue ajastu algust ja elu lõplikku võitu surma üle.

Ajalik surm ei ohusta ühtegi hinge, kes Kristusesse usub. Jeesus kinnitab seda, öeldes: Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. (Jh 11:26) Mitte ainult enda eluga ei olnud Jeesusel sellist meelevalda toimida, vaid ka kõigi teiste eluga, kes teda järgivad ja usuvad, teeb ta sedasama. Ülestõusmine igaveseks eluks on kõigi Kristusesse uskujate olevik ja tulevik. Uus normaalsus!

Usk surnute ülestõusmisse on ristiusu olemuse kese – kristlaste usu põhjus ja eesmärk. Just seda usku pühitseb kogu läänekristlik maailm täna, mil tervitame üksteist sõnumiga: Kristus on üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud! Halleluuja!

Urmas Viilma

peapiiskop

Pidulikul ülestõusmipüha kontserdil esitavad Indrek Vau, Martin Pajumaa ja Villem Süvari trompetitel ning Kadri Ploompuu orelil J. S. Bachi, G. Martini, B. Britteni, E. Mägi, J. Räätsa, U. Sisaski ja F. Magle muusikat.

Tere tulemast!