Archive for veebruar, 2018

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul

Neljapäev, veebruar 22nd, 2018

Läkitus Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul
Armas Eestimaa rahvas!
On möödunud sajand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas.
Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, sündmusi ja olukordi, sest minevikku teadmata on tume ka tulevik. Seejuures ei tohi me unustada oma rahva kristlikke juuri, mis ühendavad Eestit kogu Euroopa kultuuriga. „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“, on tõdenud Hando Runnel. Sellesse pärandisse kuuluvad eestikeelne Piibel ja lauluraamat, rahvakool ja vaimulik ärkamine teerajajana rahvuslikule ärkamisele, rahva teenimisele pühendunud vaimulikud juhid nagu Eisen, Jannsen, Hurt, Reiman, Kõpp, piiskop Platon ja teised eri uskkondade hingekarjased. Evangeelium andis julguse ja teadmise, et me ei ole „enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed“ (Ef 2:19). Meist oli saanud „riigirahvas“ veel enne omariiklust. President Lennart Meri sõnadega: „Meie kirik juhtis meid meie hingelisele ja vaimsele iseseisvusele. Ilma kirikuta poleks olnud Eesti Vabariiki, ilma Eesti Vabariigita ei oleks täna olnud Eesti rahvast.“
Kutsume üles kasutama seda vaimulikku pärandit, et lahendada targalt ja vastutustundega tänase Eesti probleeme. Peame suutma eristada asju, mis on meid kandnud senini ja viivad ka edasi ning mida apostel Paulus võtab kokku sõnadega „usk, lootus ja armastus“, asjadest, mis edasi ei vii, mille puhul tuleb alustada otsekui nullist, seades silme ette kõrged aated ja ideaalid. Pole paremat tagatist riigi ja rahva püsimiseks kui kõlblus – suutlikkus üksteist armastada ja austada, jääda ausaks ja ustavaks tõele, säilitada sirgeselgsus ja identiteet, lasta alusväärtused nagu Jumal, perekond ja isamaa saada südametunnistuse kompassiks. Kas ei vaja me just sellist vaimulikku uuenemist, inimese vertikaalset mõõdet? Seades ajatute ideaalide ja igavese õndsuse asemel sihiks üksnes maise õnne ja materiaalsed hüved, on raske ühiskonna probleeme objektiivselt hinnata ja nendega toime tulla. Tähistades oma riigi suurjuubelit paastu ajal, on kohane meenutada, et kõige suuremaks inimõiguseks on meeleparandus. Vaimselt terve ühiskond on see, kus suudetakse oma vigu tunnistada, kahetseda, andeks paluda ja andestada. Ehk peaksime pidupäevade kõrval kehtestama ka ühe üldrahvaliku meeleparanduspäeva – kasvõi tuhkapäeva näol?
Kutsume üles palvetama Eestimaa ja eesti rahva eest. Palve on aken tulevikku. Selle valguses näeme selgemini oma sihte ja ülesandeid. Palvega on pühitsetud meie rahvuslipp. Palvega on pühitsetud Vabadussõja mälestusmärgid. Palvega on pühitsetud meie iseseisvuse taastamine. Palvega on pühitsetud meie rahvuslikke tähtpäevi. Palvega alustame Eesti Vabariigi uut aastasada. Armsad rahvuskaaslased ja kaasmaalased! Küsides, mis on Euroopa või Eesti hingeks, võime ehk vastata, et selleks on salaside inimeste ja Jumala vahel – palvesild, mis meid ühendab. „Meie Isa, kes sa oled taevas …“ – need sõnad on kõlanud põlvest põlve meie eelkäijate suus ja jäävad kõlama tulevikus. Palve juhatab aga Jumala sõna juurde – sealt leiame vastuseid, seal jätkub hingetoitu. Seepärast on tulevikuülesanne jagada seda ka lastele ja lastelastele. See on ühiskeel, mis loob vaimse kogukonna, koguduse ja kiriku – iseseisvuse olulise tugisamba. Meie esivanemate pärand ja tulevased põlved kohustavad meid selleks. Õnnistagu meid selles Jumal! Õnnistagu ta meie rahvast ja riiki!
„Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!“
(Manifestist kõigile Eestimaa rahvastele)

Eesti Kirikute Nõukogu

EELK peapiiskopi läkitus EV 100 aasta juubeliks

Kolmapäev, veebruar 21st, 2018

24. veebruar 2018

Pühapäev, veebruar 18th, 2018

EV 100-page-001

Toomkirikus kõlavad Eesti heliloojate orelisonaadid

Teisipäev, veebruar 13th, 2018

Laupäeva, 17. veebruari orelipooltunnis on kõlamas esimene sonaat sarjast “12 Eesti heliloojate orelisonaati” – Juhan Aaviku Orelisonaat. Ootame kuulama!

Veebruarist kuni novembrini 2018 tulevad Eesti Orelisõprade Ühingu ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse eestvõttel ja korraldusel Tallinna toomkirikus ja teistes kirikutes ettekandele 12 Eesti heliloojate orelisonaati.
Tegemist on kultuuriajaloolises mõttes tähendusliku ettevõtmisega, mis on ühtlasi Eesti organistide kingitus Eesti Vabariigi juubeliaastaks.
Ettevõtmine on erakordne, sest kõik sonaadid esitatakse ühe aasta jooksul. Sonaatide senine mängitavus on olnud väga erinev: alates sellest, et mõne teose senisest ettekandest puudub info kuni sonaatideni, mida on aegade jooksul sageli esitatud.
Ettekandele tulevad Artur Kapi 2 orelisonaati, Alfred Karindi 4 orelisonaati, Juhan Aaviku, Johannes Hiobi, Johannes Kappeli, Edgar Arro, Els Aarne ja Kaljo Raidi orelisonaadid.
Ette kandmata jäävad Evald Braueri orelisonaat, mille käsikirja ei õnnestunud leida ja Hillar Saha orelisonaat, mille käsikiri ei olnud piisavalt arusaadav.
Sonaate esitavad organistid Kristel Aer, Piret Aidulo, Tiit Kiik, Ulla Krigul, Ines Maidre, Kersti Petermann, Kadri Ploompuu, Hille Poroson, Tiia Tenno ja Toomas Trass. Kaasatud on kaks organisti väljastpoolt Eestit – Tallinna Konservatooriumi haridusega Natalia Enko Moskvast ja Christian-Markus Raiser Karlsruhest.
Orelisonaatide esitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Banner_325x471_2018-2

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks Tuhkapäeval, 14. veebruaril 2018

Teisipäev, veebruar 13th, 2018

Palvus Taizé lauludega 14. veebruaril

Kolmapäev, veebruar 7th, 2018

Palvus Taizé lauludega
kolmapäeval, 14. veeburaril kell 18.00
Pärast palvust on kaetud kohvilaud.

Kõik on teretulnud!

Palvusel laulame laule, mis on pärit Taizé vennaskonnast, Prantsusmaalt. Laulud on lühikesed – koosnedes vaid ühest või kahest lausest, mida korratakse palju kordi. Palvuse keskel on ka umbes 10 minutit pausi vaikseks palveks ja mõtisklemiseks. Taizé vennaskonna rajas vend Roger 1940. aastal, olles siis ise 25-aastane. Ta proovis muuta liturgia võimalikult lihtsaks – keskendudes Jeesusele. Tänapäeval koosneb Taizé Vennaskond rohkem kui sajast katoliku ja protestantliku taustaga vennast, kes on pärit rohkem kui 30 rahvusest. Juba oma olemasoluga on vennaskond otsekui „tähendamissõna kogukonnast”, mis püüab oma elu ja tegevusega olla märgiks lepitusest erinevate kristlaste ja eraldatud rahvaste vahel. Taizé klooster on tuntud peamiselt noorte inimeste palverännaku kohana. Igal aastal kohtub seal üle 100 000 inimese ja osaleb piiblitundides, aruteludes ja ühistöödes. Rohkem infot leidub nende kodulehel: www.taize.fr

Taizé klooster

Foto: Eva-Liisa Luhamets

4. veebruaril algab kevadine LEERIKURSUS

Teisipäev, veebruar 6th, 2018

2. veebruar küünlapäev Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Tartu rahu aastapäev

Pühapäev, veebruar 4th, 2018

Tüdrukud

 

2. veebruaril toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Issanda templissetoomise püha e. küünlapäeva SÕNAJUMALATEENISTUS. Tartu rahulepingu aastapäev. Küünlad sümboliseerivad valguse ja headuse võitu pimeduse ning kurjuse üle.Tallinna Toomkooli õpilaste osavõtul pühitseti palveküünlad. Nii sai kõikidele poiste ja tüdrukute klassidele õnnistussõnad lausutud ning küünlavalgusega teele saadetud. Teenistust viisid läbi Tallinna Toomkooli kaplan ja Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru ja orelil Kadri Ploompuu.

Küünlad teele

Fotod : Ingrid Mäsak