Archive for 2016

XVI TOOMPÄEVAD 10.-16. novembrini – Tuhast tõusnud!

Neljapäev, november 3rd, 2016

tellingud<_3d-1

XVI TOOMPÄEVAD 10.-16. novembrini – Tuhast tõusnud!

Toompea ajaloos on süsimust aeg, kui 1684. aastal põles terve Toompea maha. Tuleroaks läks kõik ja nende seas toomkirik. Kuumus oli nõnda suur, keskaegsest raiddekoorist enamus hävis ja kellad sulasid üles.  Sellest tuhast ja söestunud olus hakati taastama esmalt just Toomkiriku kelli, korjates kellade sulanud metalli ja lisades uut pronksi, valati 1685. aastal „Maarja“ ja „Lunastaja“ suured kellad, kuulutamaks elu jõudu ja Looja vägevust üles ehitada ka pärast sellist õnnetust. Tänavu täitubki 330 aastat Toomkiriku taaspühitsemisest. Kogu Toompea ärkab seejärel tasapisi elule ja omaaegse Tallinna suurima puunikerdamise meistri Christian Ackermanni käe alla valmivad toomkirikus Eesti barokiajastu pärlid: kantsel ja altar.

„Tuhast tõusnud!“ on tänavuse XVI Toompäevade pealkiri kõneldes meie ajast ning tõsilugudest just Toomkonverentsil 16. novembril alates kella 13.00 Toomkirikus ja keskmes on tänased suured juubilarid – altar ja kantsel.  15. novembri õhtul on Sõna ja Muusika õhtu, kaasa teenib Katedraali ansambel, on hingedekuu ja see on ka selle korra teema. Toompäevadel on üle antud Toomkoguduse Maarja Medal ja kultuuripreemia. Laureaadile annab selle üle koguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt 13. novembri missa lõppedes. Meie organist Kadri Ploompuul täitub 30 aastat koos oreli ja viiuliga muusika tegemisest koos viiuldaja Meelis Vahariga. Pühapäeva õhtune kontsert kingibki võimaluse neid taas kuulata.

Kohtumiseni!

Arho Tuhkru

 

Hingedepäeva õhtupalvus

Pühapäev, oktoober 30th, 2016

 

hingedepaev-page-001-2

 

Hingedepäeval, 2. novembril õhtupalvuse liturg Arho Tuhkru, kaasa teenivad Oksana Sinkova flöödil, Alina Sakalouskaya mandoliinil ja Kadri Ploompuu orelil.

Karjasekiri usupuhastuspühal

Pühapäev, oktoober 30th, 2016

karjasekiri-usupuhastuspuhaks-2016-page-001

Usupuhastuspüha PALVUS

Kolmapäev, oktoober 26th, 2016

Intellektipuudega inimeste leeripüha Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 9. oktoobril kell 13.30

Neljapäev, oktoober 6th, 2016

Peapiiskop Urmas Viilma õnnistamissõnu lausumas

 

Intellektipuudega inimeste leeripüha Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 9. oktoobril kell 13.30

Erivajadustega inimesed on üks osa meie ühiskonnast ja neil on samuti õigus kuuluda ka kogudusse, saada ristitud jne. Kirik on avatud kõigile, teenides võrdselt ka intellektipuudega inimesi – iga inimene on eriline, austust ja hoolimist väärt. 09. oktoobril kell 13.30 toimub Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus intellektipuudega inimeste leeripüha, EELK peapiiskop Urmas Viilma konfirmeerib 10 leerilast, kellest 7 eelnevalt ristitakse. Kaasa teenivad õpetajad Kaido Soom ja Tiina Ool.

Leeripüha on pidulik lõpp leerilaagrile, mis toimus kahel nädalavahetusel, 16.-18.09. ja 07.-09.10., EELK laagrikeskuses Talu. Leerilaagris saadi teada, millest räägib Piibel, lauldi, mängiti, peeti ühiseid palvuseid. Laagrilistele sobivas vormis leeritunde andsid õpetajad Tiina Ool ja Kaido Soom, huvitavalt ja näitlikult aitasid Piibli sõnumit edasi anda ka vabatahtlikud abilised Soomest Kirsti Malmi ja Minna Nikki. Iga leerilapsel oli oma tugiisik-abistaja alati kõrval,  kes aitas kõigega hakkama saada. Sarnane leerilaager toimus ka eelmisel aastal.

Tiina Ool,

EELK intellektipuudetöö koordinaator,

Tel 5342 7096

Lõikustänupüha Toomkirikus

Esmaspäev, oktoober 3rd, 2016

loikustanupuha-page-001-2

Peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha teenistus Tallinna Toomkirikus

Esmaspäev, oktoober 3rd, 2016

 

Foto: Ingrid Mäsak

Veli-Matti Hynninen

 

 

 

 

 

 

 

 

2. oktoobril toimunud MISSAL teenisid Toomkirikus mitmed vaimulikud – peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Urmas Karileet, õpetaja Meelis Rosma ja Soome Vabariigist õpetaja Veli-Matti Hynninen.

 

Urmas Karileet ja Meelis Rosma

Urmas Karileet ja Meelis Rosma

 

Peapiiskop emeeritus Andres Põder

Peapiiskop emeeritus Andres Põder

 

 

Sügisleer algab 26. oktoobril 2016

Neljapäev, september 29th, 2016

leeriplakat

Algas pühapäevakool

Pühapäev, september 25th, 2016

25. septembril algas selle hooaja pühapäevakool toomkoguduses. Tunnid hakkavad toimuma kaks korda kuus ja lapsed õpivad Piiblilugusid tundma läbi erinevate tegevuste – meisterdamise, vestlusringide, näidendite ja huvitavate õppekäikude.

Laste ja noorte pühapäevakooli juhendajaid on mitu, tegevust koordineerib Merje Schultz.

spa54126

Lastetööd õnnistasid peapiiskop emeeritus Andres Põder ja õpetaja Meelis Rosma

Toomkoguduse seenioride koosviibimine

Pühapäev, september 25th, 2016
senioriita

Fotod: Ingrid Mäsak

Kohtumise vaimulikku osa juhtis õpetaja Toivo Treiblut

Kohtumise vaimulikku osa juhtis õpetaja Toivo Treiblut

Peale suvist pausi kogunesid toomkoguduse seeniorid taas kirikusse, et jätkata igakuiseid koosviibimisi. Sügisest algab igakuine kokkusaamine, ühislaulmine ning huvitavate külalistega tutvumine. Õnnitletakse sünnipäevalapsi.

Diakooniatööd juhib toomkoguduses Leili Küttner.

 

 

 

 

bogatkinid-kulalistena

Külalisi tervitamas

Kohvilauas

Kohvilauas

Muusikapäev Toomkirikus – KUULA!

Neljapäev, september 22nd, 2016

1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval esinevad Toomkirikus kell 12 orelipooltunnis Oksana Sinkova flöödil, Alina Sakalouskaya mandoliinil ja Kadri Ploompuu orelil.
Kontserdile on vaba sissepääs.

muusikapaeva-plakat

Regeri nädal Toomkirikus – kutsume kuulama!

Pühapäev, september 11th, 2016

Reger-450x608

Olete oodatud Toomkiriku Regeri nädalale!

2016. aastal möödub 100 aastat saksa helilooja Max Regeri ja orelimeistri Wilhelm Saueri surmast. Regeri surma-aastapäeva on laialdaselt tähistatud kogu maailmas, eriti muidugi Saksamaal.

Toomkirikus on põhjust tähistada nende mõlema suurkuju tähtpäeva – kiriku orel on ehitatud Saueri oreliehitusfirmas ning seda peetakse Regeri orelimuusika esitamiseks ühe kõige sobivamatest.

Regeri kui erakordselt viljaka helilooja loomingust on tänapäeval ilmselt kõige enam tuntud just tema orelilooming.

Ettekandele tulevad nii Max Regeri oreliloomingu suurteosed kui valik väikevormidest, samuti soololaule, kooriloomingut ja viiulimuusikat. Kaasatud on organiste Eestist – Tiia Tenno (tema kontsert on koos sopran Arete Teemetsaga), Kristel Aer, Kersti Petermann, toomkoguduse organistid Kadri Ploompuu ja Piret Aidulo; Soome organistidest esinevad Marcel Punt ja Marko Koskinen, kes on eriliselt tuntud just Regeri orelimuusikasse süvenenud interpreetidena. Lõppkontserdil on laulmas Eesti Rahvusmeeskoor, viiulil esineb Urmas Vulp ja soololaule esitab RAMi solist Ott Indermitte. Ning muidugi kõlab Regeri muusikat ka 18. septembri missal meie koguduse koori Laudate Dominumi ja organist Piret Aidulo esituses.

Regeri nädala korraldab Tallinna Toomkogudus.

Ussimaarjapäeva rännak algas Tallinna Toomkirikust

Neljapäev, september 8th, 2016

spa54102

8. septembril kell 10:00 sai alguse Maarjapäeva rännak Toomkirikust Piritale vanasse Maarjaorgu. Rändurid olid kogunenud Tallinna Toomkoolist, Kaarli Koolist, Püha Johannese koolist, Püha Miikaeli koolist ja Kohila Mõisa koolist.

Kristlike koolide palverändurid saatsid teele õpetaja Arho Tuhkru ja peapiiskop Urmas Viilma.

Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid

Kolmapäev, september 7th, 2016

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut kutsub seoses oma 70. aastapäevaga osalema kongressil

“Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid”

25. – 26.10.2016, Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal

Aastal 2017 tähistatakse 500 aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest. Reformatsiooniga seonduvad mitmed impulsid, mis on olulised eeskätt õhtumaises kultuuriruumis, aga on ka üleilmselt avaldanud mõju kiriku, usu ja inimese mõistmisele, kujundades ühtlasi ühiskondlikku elu ja arengut.

Kongressi eesmärk on käsitleda usupuhastuse vaimsust ja keskseid arusaamu ning avada reformatsiooni mõju Eesti kontekstis. Sõna võtavad erinevate valdkondade esindajad, kes peale pilguheidu minevikku arutlevad kriitiliselt ka selle üle, kuidas võiks reformatsiooni pärand olla inspiratsiooni allikaks tänases ja homses Eestis. Kongress toimub EELK Usuteaduse Instituudi kui eestikeelse teoloogilise hariduse järjepidevuse kandja 70. aastapäeva puhul.

Kongressi programm

Esimene päev – Teisipäev, 25.10.2016

9.00 – 9.30 Registreerumine
09.30 Kongressi algus. Moderaatori avasõnad
Tervitused: EELK UI rektor, EELK peapiiskop, Euroopa reformatsioonilinna Tallinna esindaja, Eesti Kirikutenõukogui esindaja (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik kui EELK UI akadeemiline osanik)
10.00 – 10.30 EELK UI 70 – Usuteaduse Instituut teoloogilise hariduse järjepidevuse kandjana Eestis (Randar Tasmuth, EELK UI)
10.30 – 10.45 Paus

1. osa: Usupuhastus, vaimsus ja ajalugu

10.45 – 11.30 keynote: Evangeelium ja usu vabadus: reformatsiooni teoloogia ja vaimsuse
põhijooni (Thomas-Andreas Põder, EELK UI/Tartu Ülikool)
11.30 – 12.15 „Reformatsioon“ reformatsiooniteoreetiliselt (Pekka A. Kärkkäinen, Helsingi Ülikool)
12.15 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.15 Reformatsiooni algus Liivimaal (Juhan Kreem, Tallinna Linnaarhiiv/Tallinna Ülikool)
14.15 – 15.00 Reformatsiooni mõjuaspekte Eesti kiriklik-religioossel maastikul läbi sajandite
(Matthias Burghardt, EELK UI)
15.00 – 15.30 Diskussioon ettekandjatega
15.30 – 16.00 Kohvipaus

2. osa: Usupuhastus, kultuur ja haridus

16.00 – 16.45 keynote: Usupuhastuse mõju hariduse mõistmisele ja arendamisele Eestis
(Marju Lepajõe, Tartu Ülikool)
16.45 – 17.15 „Kiri tuleb kirikust“. Eestikeelse kirjakeele ja kirjanduse sünd ja areng (Kristiina
Ross, Eesti Keele Instituut)
17.15 – 17.45 Luterlikust koraalist laulupeoni (Mart Jaanson, Tartu Ülikool)
17.45 – 18.15 Diskussioon ettekandjatega
18.15 – 18.30 Paus
18.30 – 20.00 Tallinna Linnavalitsuse ja EELK UI vastuvõtt. Raamatute esitlused:
* Pühendusteos EELK UI 70
* Luterliku Maailmaliidu teemaraamat reformatsiooni 500. aastapäeva puhul

Teine päev – Kolmapäev, 26.10.2016

9.00 päeva sissejuhatus

3. osa: Usupuhastus, inimene ja ühiskond

9.15 – 10.00 keynote: vabastatud inimene ja vaba riik (Johann-Christian Põder, Kopenhaageni
ülikool)
10.00 – 10.30 Reformatoorseid lähtekohti vaimuliku ameti mõistmisel ja rakendamisel (Ove
Sander, EELK UI)
10.30 – 10.45 Paus
10.45 – 11.15 Luterlik-evangeelne arusaam tööst ja elukutsest (Anne Kull, Tartu Ülikool)
11.15 – 11.45 Reformatsiooni vaimsus täna: otsides iseennast ja õnnestuvat elu (Marko
Tiitus, EELK UI)
11.45 – 12.15 Diskussioon ettekandjatega
12.15-13.30 Lõuna

4. osa: Usupuhastus, kirikud ja pluralism

13.30 – 14.15 keynote: Reformatsiooni globaalne mõõde (Anne Burghardt, Luterlik Maailmaliit)
14.15 – 14.45 Kirikute paljusus ja ühtsus: reformatsioon ja oikumeenia (Tiit Pädam, EELK)
14.45 – 15.15 Kohvipaus
15.15 – 15.45 Reformatsioon, sekulariseerumine, riigi neutraalsus (Merilin Kiviorg, Tartu Ülikool)
15.45 – 16.15 Usuline ja maailmavaateline pluralism Eestis – väljakutse ja võimalus (Ringo Ringvee, EELK UI)
16.15 – 16.45 Diskussioon ettekandjatega
16.45 – 17.00 Paus
17.00 – 18.00 Sõnum tulevikuks: lühike sõnavõtt igalt panelistilt ca 5 min ja diskussioon.
Panelistid: Peapiiskop Urmas Viilma, Toomas Paul, Urmas Nõmmik, Katri Aaslav-Tepandi, Ott Ojaperv (piiskop Eelija), Annika Laats
Paneeli juhatab: Indrek Treufeldt

Kongressile saab registreeruda kuni 15. oktoobrini  2016.

Registreerumiseks palume täita registreerimisvorm siin:

https://docs.google.com/forms/d/1Y4hJLufP5zWdTcIAU0_Nd-6tSlp5hYFjnXIrAkANZos/viewform

ja maksta osavõtutasu.

Osavõtutasu soodusajal kuni 16.08.2016 on 16 eurot, mille palume kanda EELK Konsistooriumi arvele EE471010220203775229 märksõnaga Reformatsioon 500. Alates 17.08.2016 kuni 15.10.2016 on osavõtutasu suurus 24 eurot. Osavõtutasu sisaldab kongressi materjale ja toitlustust.

Toetajad: Luterliku Maailmaliidu Saksa Rahvuskomitee, Eesti Vabariigi Siseministeerium, Tallinna Linnavalitsus

Täiendav teave: telefonil 611 7401, e-posti aadressil ui@eelk.ee

Rõõmsa kohtumiseni kongressil!

Randar Tasmuth

Dekaan

EELK Usuteaduse Instituut

 

8. septembril möödub 20 aastat Porvoo lepingu allkirjastamisest

Kolmapäev, september 7th, 2016

 

Porvoo

 

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on  20 aastat Porvoo osadukonna liige. Selle puhul toome teieni 10 aastat tagasi õpetaja dr Tiit Pädami poolt kirjutatud artikli Eest Kiriku lehele. See artikkel annab ilusa ülevaate osaduskonna tähendusest ja ülesannetest. 

 

Hans Christian Anderseni muinasjutus «Inetu pardipoeg» koorub ühest munast ilusate partide perre poeg, kes erineb kõigist ülejäänutest. Seetõttu peetakse teda omade keskel inetuks. Alles kuude pärast näitab end tema tegelik kuju – ja see on kaunis. Küllap sarnaselt võib kirjeldada ka Porvoo ühisavaldust paljude teiste oikumeeniliste lepete seas.

  1. septembril 1996. aastal allkirjastati pidulikul jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Porvoo leping. Paremal seisavad EELK esindajatena Porvoo-protsessis EELK Konsistooriumi esindajatena osalenud Toomas Paul ning Tiit Pädam, kõneleb Alar Laats. Nemad kandsid ette deklaratsiooni ingliskeelse teksti. Sama leping allkirjastati ka Trondheimis ja Londonis.

Hoolimata saamisloo sarnasusest varasematega, on nüüd, 10 aastat pärast «sündi», võimalik vaadata tagasi osaduskonna kujunemisele. See, mida algselt peeti ebaõnnestunud katseks ning palju kritiseeriti, on osutunud elujõuliseks ühenduseks.

Käesoleval aastal täitub 10 aastat ajast, mil jõustus Põhja- ja Baltimaade luterlaste ning Suurbritannia anglikaanide üksteise täieliku tunnustamise ning osaduse leping.

Milleks meile osadus?

Üks nooremapoolne teoloog küsis hiljaaegu väitluses kolleegilt, mis on tema kogudusel puudu kirikuks olemisest? Tõesti, mis oli või on tal puudu? Ka siis, kui ta vastab kõigile Martin Lutheri esitatud kiriku seitsmele tundemärgile? Kuigi adekvaatne vastus jäi saamata, tunnistab küsimuse püstitamise viis vähemalt osaduse puudumisest teiste kogudustega.

Ja edasi peab küsima: kellele või milleks osadust ikka vaja on? Kas see on oluline kirikute ühise ning ühtse tunnistuse andmiseks maailmas? Porvoo ühisavaldus vastab viimasele küsimusele jaatavalt ning lisab, et osadusel on veelgi kaugemale ulatuvam tähendus kristlastele ja kirikutele.

Porvoo nime sai ühisavaldus katedraali järgi, kuhu 1992. aastal, läbirääkimiste viimasel pühapäeval, kogunesid arutelus osalenud kirikute esindajad ühiseks armulauaga jumalateenistuseks.

Seejärel saadeti ühisavaldus arutamiseks diskussioonis osalenud neljale anglikaani ning kaheksale Põhjamaade ning Balti luterlikule kirikule. Kirikutelt oodati ühisavalduse ühe osa, nn Porvoo deklaratsiooni heakskiitmist. Pärast Õpetajate Konverentsi positiivset eksperthinnangut kiitis EELK Kirikukogu deklaratsiooni 19. aprillil 1994. aastal heaks.

Algus ajaloos

EELK jaoks ei olnud otsesuhted Inglise kirikuga tundmatud varemgi. Juba 1930. aastatel allkirjastasid kirikud pärast teoloogilisi läbirääkimisi lepingu kantsli ja altari osadusest. See sai oluliseks II maailmasõja käigus Eestist põgenenud kristlaste teenimisel Euroopas. Teiste Balti- ning Põhjamaade luterlike kirikutega olid EELK-l traditsiooniliselt head ja lähedased suhted.

Uus protsess algas EELK jaoks 1989. aastal, kui Rootsi kiriku peapiiskop ja Põhjamaade Oikumeeniline Nõukogu kutsusid EELK esindajad teoloogilistele läbirääkimistele. Konsistoorium otsustas nendel kirikutevahelistel läbirääkimistel põhimõtteliselt osaleda, hoolimata eesmärkide algsest ebaselgusest. EELK esindajateks nimetas konsistoorium praost Toomas Pauli ning allakirjutanu.

Kauged ja lähedased

Paljudes kogudustes üle Eesti kantakse igal pühapäeval eestpalves Jumala ette ka mõni Porvoo osaduskonda kuuluv piiskopkond selle juhi ning erilise töövaldkonnaga, mille eest nad ise eestpalvet on palunud. Juba aastaid on ajaleht Eesti Kirik neid eestpalvesoove ära trükkinud. See on side, mis võib tunduda kauge ja tühisena, kuid lähemal arutlemisel võib sellele leida väga sügava tähenduse.

Ühest küljest väljendab selline eestpalve usku, et meil on palveid kuulev Issand, kellele nii meie kui meile tundmatud inimesed kaugel ja lähedal ühiste palvesoovidega Tema tõotuse peale lähenevad. Teisalt anname ühise eestpalve läbi tunnistust kirikute piireületavast kristlaste ühtekuuluvusest. Ja nende palvete kaudu saame üheks palvetavaks kristlaskonnaks.

See on vaid üks näide uuest tegelikkusest, mille Porvoo osaduskond on loonud. Porvoo protsessi üheks eesmärgiks on lähendada selles osalevaid kirikuid nii teoloogiliselt kui ka ühises teenimises.

Koostöö edeneb

Porvoo ühisavalduse tekst ei ole kerge lugemine teoloogidelegi. See on mitmekihiline ning rajaneb paljudel varasematel kokkulepetel. Dokumendi kandvateks teemadeks on ühine arusaam kirikust, selle ühtsusest, apostellikkusest ja missioonist ning vaimuliku ameti osast kiriklikus teenimises.

Siiski ei piirdu ühisavaldus pelgalt teoloogidelt heakskiidu leidnud teoreetiliste tõdemustega, vaid esitab väljakutse kirikute kõigile liikmetele. Seda eelkõige seal, kus räägitakse allakirjutanud kirikute omavahelistest suhetest ning kohustustest teenitava maailma ees.

EELK on vastanud neile väljakutsetele kahepoolsete suhetega mitmel tasandil ning mitmes valdkonnas: suheldakse nii kirikupeade, praostkondade, koguduste, allasutuste kui ka koguduseliikmete tasandil. Põhilisteks koostöövaldkondadeks on lisaks ühistele jumalateenistustele olnud teoloogiline uurimistöö ja haridus, kirikumuusika, diakoonia ning töötegijate vahetus.

Osadus kui eeskuju

Porvoo ühisavalduse tähendus ei piirdu ainult liikmeskirikute omavaheliste suhete ning osadusega. Kuigi see on sundinud ja innustanud osalejaid tegelema enesemääratlusega, on ta esitanud väljakutse ka paljudele teistele kirikutele maailmas. See on saanud mitme luterliku kiriku karmi kriitika osaliseks, kuid saavutanud samas ka järgimist: sarnasele omavahelisele ühtsusele on jõudnud mitu luterlikku ning episkopaalset kirikut Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.

Lisaks on Porvoo nihutanud oikumeenilise dialoogi piire ja kujundanud visiooni uutest võimalustest kirikute vahel.

Ükski ühisavaldus, kuitahes heade partnerite vahel sõlmitud, ei suuda vältida lahkarvamusi ega ajutisi erimeelsusi. Porvoo osaduskonna üheks viimase aja tundlikuks küsimuseks on kujunenud Rootsi kirikukogu otsus kiriklikult laulatada samasoolisi inimesi. See otsus on tõstatanud küsimuse kirikutevahelise osaduse tähendusest ning selle praktilisest väljundist.

Käesoleval aastal Walesis kogunenud kirikujuhtide konverentsil otsustati need probleemid võtta töökavasse.

Paljudes kirikutes tähistatakse tänavu Porvoo ühisavalduse allkirjastamise 10. aastapäeva. EELK ühineb nende kirikutega, kes sel aastal tänumeeles annavad tunnistust ühest 20. sajandi haruldasest saavutusest kristliku ühtsuse teel.

«Oi kui suur on maailm!» ütlesid vastsündinud pardipojad muinasjutus. Porvoo on laiendanud ka meie maailma.

Porvoo lepinguga on ühinenud kuus anglikaani kirikut ja kuus Põhjamaade ja Balti luterlikku kirikut: Inglismaa kirik, Iirimaa kirik,  kirik Walesis, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Islandi Evangeelne Luterlik Kirik, Norra kirik, Rootsi kirik, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Taani kirik ja Läti Evangeelne Luterlik Kirik on vaatlejaliikmed.

Porvoo ühenduse kirikujuhid saavad regulaarselt kokku iga nelja aasta tagant, kirikupead kohtuvad üle kahe aasta. Viimati kohtusid kirikujuhid, kelle seas võib olla ka ilmikliikmeid, tänavu märtsis Walesis, kirikupead said kokku eelmise aasta oktoobris Norras Trondheimis.

Porvoo deklaratsiooniga ühinenud kirikud:

* peavad liikmeskirikuis ristituid oma liikmeteks
* liikmete vahel on armulauaosadus
* usk tugineb Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistusele
* tunnistatakse ühist evangeeliumi ja ameteid ilma     ümberordinatsioonita.