Viimane pühapäev paastuajas on palmipuudepüha, mis juhatab sisse Suure Nädala ehk Vaikse Nädala ehk Kannatusnädala. Palmipuudepühal on sama sõnum, mis 1. advendil – Taevase valitseja tulek. Piibel räägib, kuidas Jeesus sõidab viimast korda Jeruusalemma linna sisse, vastu oma kannatusele ja surmale. Sellel päeva tervitab rahvas teda kui valitsejat, kuningat. Nad laotavad Jeesuse teele palmioksi (sellest ka püha nimetus) ning riideid. Kuid Jeesus sõidab Jeruusalemma emaeesli seljas, millega näitab, et ta on tulnud kui Jumala kannatav sulane, mitte kui maine kuningas (Jh 12:12-19; Mt 26:6-13; Mk 14:3-9). Vana Testamendi prohvetid on ennustanud päästja tulekust just sel kombel. Samal nädalal on Suur Neljapäev, kui Jeesus sööb viimast korda oma jüngritega ühises söögilauas (Mt 26:20-25; Mk 14:17-21; Lk 22:14-23). Sellel päeval mälestatakse püha õhtusöömaaja ehk armulaua sisseseadmist Jeesuse poolt. Kristlaskond pühitseb igal pühapäeval jumalateenistusel armulauda kui püha sakramenti.
Ühisele söömaajale jüngritega järgneb Jeesuse palve Ketsemani aias (Mt 26:36-46; Mk 14:32-42; Lk 22:40-46) ning tema vangistamine öösel samas paigas (Mt 26:27-56). Ta viiakse ülempreester Kaifase ja juutide Suurkohtu ette, kus langetatakse surmaotsus (Mt 26:57-68). Otsuse peab kinnitama maavalitseja Pilaatus ning Jeesus viiakse tema ette hommikul (Mt 27:11-31) .
Ristitee peatused
Suur Reede on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide – Jeesus löödi risti ning ta suri (Mk 15; Mt 27, Lk 22-23; Jh 18-19). Ristilöömine oli roomlaste viis hukata riigivastased, mässajad, orjad. Suure Reede liturgiline värv on must. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Algristikoguduses peeti iga reedet Jeesuse surma mälestuspäevana. Vaikne Laupäev on vaikne ootuse päev. Jeesuse surma järel oli sabat ehk hingamispäev, ei tohtinud tööd teha ega reisida. See on tõeline hingamispäev, sest Jeesus puhkas sel päeval hauas. Öeldakse, et Vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Värv kirikus sellel päeval on samuti must. Sellele järgneb kristlaste võidupüha, kõige suurem rõõmupüha aastas – ülestõusmispüha. Selle päeva sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Vaikse Laupäeva ja 1. ülestõusmispüha vahelisel ööl peetakse mõnel pool luterlikuski kirikus vigiiliat nagu see on kombeks rooma-katoliku ja ortodoksses kirikus. Valvatakse kogu öö, oodates ülestõusmispüha hommiku saabumist. Eestis on kombeks koguneda varahommikusele jumalateenistusele päikesetõusu ajal. Toomkirikuski toimub ülestõusmispüha hommikul kell 8 nn valgusepalvus. Piibliteksid kõnelevad sellest päevast, et mõned naised läksid Jeesuse hauale, et surnukeha kombekohaselt õliga võida, kuid ei leidnud seda eest. Neile ilmus ingel, kes teatas, et Kristus on surnuist üles tõusnud (Mk 16:1-8; Mt 28:1-10: Lk 24:1-12; Jh 20:1-10). Vanasti peeti ülestõusmispühi nädal aega ja seda aega nimetati nimetati “Issand valges”. Tavaliselt ristiti 1. ülestõusmispühal katekumeene, neid kes soovisid kogudusega liituda ning olid saanud vastava ettevalmistuse.