MISSA – ülestõusmisaja 5. pühapäev. Cantate
Piiskop OVE SANDERI introduktsioon Tallinna Piisoplikus Toomkirikus 1. mail kell 12
MISSA – ülestõusmisaja 4. pühapäev. Jubilate
Toom-Kooli 6, 10130 TALLINN
tallinna.toom@eelk.ee
+372 644 4140
2. oktoober 2011 – 16. pühapäev pärast nelipüha
Päeva teema: Jumala hoolitsus
Päeva evangeelium: Lk 10:38-42
Päeva juhtsalm: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! 1Pt 5:7
Päeva laul: MIKS KUI PAGAN, INIMENE (KLPR 357)
Sõnade autor: Laurentius Laurenti (1660-1722)
Tõlkija: teadmata
Viisi autor: Johann Georg Ebeling (1637-1676)
PÄEVA LAULU LUGU LOE EDASI SIIT: PÄEVA LAUL 2. X 2011 – Miks kui pagan, inimene (KLPR 357)
EELMISED PÄEVA LAULU LOOD LEIAD SIIT
25. september 2011 – 15. pühapäev pärast nelipüha
Päeva teema: Tänulikkus
Päeva evangeelium: Jh 5:1-15
Päeva juhtsalm: Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2
Päeva laul: OH ANNA TUHAT KEELT SA MULLE (KLPR 301)
Sõnade autor: Johann Mentzer (1658-1734)
Tõlkija: Friedrich Hasselblatt (1815-1870)
Viisi autor: Johann Balthasar König (1691-1758)
PÄEVA LAULU LUGU LOE EDASI SIIT: PÄEVA LAUL 25. IX 2011 – Oh anna tuhat keel Sa mulle (KLPR 301)
EELMISED PÄEVA LAULU LOOD LEIAD SIIT
18. september 2011 – 14. pühapäev pärast nelipüha
Päeva teema: Meie ligimene
Päeva evangeelium: Mt 5:43-48
Päeva juhtsalm: Kristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Mt 25:40
Päeva laul: SÜDA SELTSIKS SÜDAMELE (KLPR 314)
Sõnade autor: Nikolaus Ludwig von Zinzendorf (1700-1760)
Tõlkija: teadmata
Viisi autor: Böömimaa vennad
PÄEVA LAULU LUGU LOE EDASI SIIT: PÄEVA LAUL 18. IX 2011 – Süda seltsiks südamele (KLPR 314)
EELMISED PÄEVA LAULU LOOD LEIAD SIIT
Pühapäeval lõppenud Toompäevade jumalateenistusel andis koguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt Euroopa Parlamendi saadikule Tunne Kelamile üle Maarja medali ja 2011. aasta kultuuripreemia ning õpetaja Urmas Viilma ulatas Mari-Ann Kelamile kimbu roose. Missal jutlustas toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma, kaasa teenis abipraost Arho Tuhkru ja laulis koguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.
Tunne ja Mari-Ann Kelam
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu otsustas oma 28. augustil toimunud koosolekul annetada Maarja medali ja koguduse 2011. aasta kultuuripreemia Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelamile. Vastavalt statuudile esitas Maarja medali ja kultuuripreemia kandidaadi Toomkoguduse õpetaja ja otsuse langetas koguduse nõukogu. 2007. aastal autasustas EELK Konsistoorium Tunne Kelamit Teeneteristi III järgu ordeniga.
EELK Piiskopliku Toomkoguduse kultuuripreemia Maarja medal on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga (1000 eurot) antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut. Maarja medali senised laureaadid on dirigent Tõnu Kaljuste, EELK peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Soome Espoo piiskop Mikko Heikka, Euroopa komisjoni asepresident Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan, autosportlane ja kauaaegne Tallinna toomkoguduse juhatuse esimees Raido Rüütel ning vaimulik ja Tallinna toomkoguduse endine kauaaegne õpetaja titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe.
11. september 2011 – 13. pühapäev pärast nelipüha
Päeva teema: Jeesus – meie aitaja
Päeva evangeelium: Mt 12:33-37
Päeva juhtsalm: Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. – Js 42:3
Päeva laul: MA KUMMARDAN SIND, ARMUVÄGI (KLPR) 264
Sõnade autor: Gerhard Tersteegen (1697-1769)
Tõlkija: Martin Lipp (1854-1923)
Viisi autor: Dmitri Bortnjanski (1751-1825)
PÄEVA LAULU LUGU LOE EDASI SIIT: PÄEVA LAUL 11. IX 2011 – Ma kummardan Sind, Armuvägi (KLPR 264)
EELMISED PÄEVA LAULU LOOD LEIAD SIIT
8. – 11. septembrini 2011 toomkirikus toimuvate XI Toompäevade programm on tihe ja sisukas. Päevad algavad Maarja laulude festivali avakontserdiga ussimaarjapäeval 8. septembril kl 18 toomkirikus ja lõppevad missaga 11. septembril kl 11, mille alguses antakse üle 2011. aasta kultuuripreemia ja Maarja medal Euroopa Parlamendi liikmele ja innukale kiriku sõbrale Tunne Kelamile. Nende kahe sündmuse vahele jääb rida kontserte, filmi esilinastus ja ka Toomkonverents.
Kuna käesoleva aasta 1. septembril alustas õppetööga Toomkooli klass, mis on alguseks taasasutavale Tallinna Toomkoolile, on ka Toomkonverents seotud haridustemaatika ja ajaloolise Tallinna Toomkooliga. Konverents, mis toimub Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus on kõigile kuulajatele avatud ning tasuta. Oodatud on kõik huvilised.
Tallinna Toomkool – kristliku hariduse lipukandja
9. septembril 2011 kell 14.00 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, Toom-Kooli 6
13.30 – 14.00 Kogunemine ja registreerimine
14.00 – 14.10 Avasõnad Andres Põder, EELK peapiiskop
14.10 – 14.45 Toomkool kristliku hariduse eestvedajana Urmas Viilma, Toomkoguduse õpetaja
14.45 – 15.30 Tallinna Toomkooli ajaloost Jüri Kuuskemaa, ajaloolane
15.30 – 16.00 “Tõuse, mu laul taevasse!” Koraalipooltund Ene Salumäe, Toomkoguduse kantor, Urmas Viilma, Toomkoguduse õpetaja
16.30 – 17.15 Terasid olemiseks Hannes Võrno, mõtleja ja ütleja
17.15 – 18.00 Inimesel on õigus haridusele. Milline on ja peaks olema kooli roll haridussüsteemis? Ülo Vooglaid, haritlane
18.00 – 18.15 Kokkuvõtted ja lõpusõnad
18.15 – 19.30 Kohvilaud, kehakinnitus ja sõbrustamine.
Konverentsi moderaator: Raido Rüütel, ristiinimene
Täpsem info Toomkoguduse kantsleist 644 4140, tallinna.toom@eelk.ee
1. septembril 2011 alustas õppetööd Toomkooli 1. klass – poisteklassi ja tüdrukute klassiga, kokku 26 õpilasega. Poisteklassi õpetajaks on Kaie Kadaksoo ja tüdrukute klassi õpetab Egle Viilma. Tunnid algavad igal koolipäeval kell 8.15. Sel aastal algab koolitöö Püha Miikaeli Kooli alluvuses ja tihedas koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Iseseisva Tallinna Toomkooli taasavamise järel jätkub kristlikele väärtustele rajanev õppe- ja kasvatustöö juba kiriklikus toomkoolis. Kooli taasasutajateks ja omanikeks saavad EELK Konsistoorium ja EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. Praegused klassiruumid asuvad Raekoja platsi vahetus läheduse auväärse Rae apteegi kõrvalmajas Apteegi tn 3.
Toomkooli esimene tund
Keskajal asutati toomkoolid ehk katedraalikoolid toomkirikute juurde samaaegselt toomkapiitlitega. Katoliku ajal anti toomkoolides algharidust linnakodanike lastele, samuti tulevastele vaimulikele ning teistele kiriklikele ja ilmalikele ametikandjatele. Tallinnas on teada toomkapiitli ja seega toomkooli olemasolust 1266. aastast, kuigi esimesed kirjalikud allikad Tallinna Toomkoolist on aastast 1319. Reformatsiooni järel sai Tallinna Toomkoolist algeadmisi andev luterlik linnakool, kus õppisid Toompeal elavate sakslaste, rootslaste, soomlaste aga ka eesti käsitööliste lapsed. Tol ajal pidasid toomkooli üleval toomkogudus, Eestimaa Rüütelkond ja riik. Tallinna Toomkool tegutses lühikeste pausidega seitse sajandit kuni II maailmasõjani, mil Eestimaa vanima ja väärikaima kooli tegevus lõpetati.
Rukkimaarjapäeval, 15. augustil allkirjastati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus leping Tallinna Toomkooli taasavamise ettevalmistamiseks. Lepingu allkirjastasid peapiiskop Andres Põder, Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma, Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) direktriss Kersti Nigesen ja Miikaeli Ühenduse tegevdirektor Ingrid Meister. Palvusel teenisid koguduse õpetaja Urmas Viilma ja peapiiskop Andres Põder. Orelit mängis koguduse organist Ene Salumäe ja lauluga rõõmustas kirikulisi Birgitta-Simi Viilma. Lisaks peapiiskopi sõnavõtule tervitasid kirikulisi ka VHK direktor Kersti Nigesen, Meelis Kond Tallinna Haridusametist ja Eestimaa Rüütelkonna esindajana Henning von Wistinghausen. Pärast palvust said koosviibijad osa ühisest tordi-kohvilauast.
1. septembril alustab õppetööd toomkooli 1. klass. Sel aastal algab koolitöö Püha Miikaeli Kooli alluvuses ja koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Iseseisva Tallinna Toomkooli taasavamise järel jätkub kristlikele väärtustele rajanev õppe- ja kasvatustöö juba kiriklikus toomkoolis. Kooli taasasutajateks ja omanikeks saavad EELK Konsistoorium ja EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus.
Tallinna praostkonna Sinod kogunes sel aastal Toomkirikusse eelmisel neljapäeval, 10.märtsil. Jumalateenistusel teenisid
peapiiskop Andres Põder, praost Jaan Tammsalu ja koguduse õpetaja Urmas Viilma. Peale kohvipausi koguneti Toomkiriku käärkambrisse koosolekule. Tavapäraselt tehti kokkuvõtteid eelmisest aastast ja vaadati ette ka alanud aastasse 2011. Sinodil valiti ka 
järgmiseks neljaks aastaks praost ja abipraost. Praostiks valiti taas Jaan Tammsalu ja abipraostiks sai seekord Arho Tuhkru. Senine abipraost Patrik Göransson loobus oma kanditatuurist. 
13. märts 2011
Paastuaja 1. pühapäev – Invocavit
Päeva teema: Jeesus – kiusatuste võitja
Päeva evangeelium: Mt 16:21-23
Päeva juhtsalm: Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks,
et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b
JEESUS, OH AITA, ET VÕIMUST VÕIN SAADA-KLPR 316
Sõnade autor: Johann Heinrich Schröder (1667-1699)
Viisi autor: teadmata Tõlkija: teadmata
Oleme jõudnud kirikuaastas paastuaega. Paastuaeg algas tuhkapäeval (ladina keeles dies cineris) vana traditsiooni kohaselt tuha päheraputamisega või tänapäeval ka tuhast ristimärgi laubale tegemisega, mis on patukahetsuse ja meeleparanduse sümboliks. Need omakorda on kristliku elu lahutamatuks osaks. Me vajame kogu aeg Jumala armu ja andeksandmist. Paastuajal palume Jumalalt, et ta valmistaks meid ette ülestõusmispühade rõõmuks. Palume abi meid ümbritsevate himude ja kiusatuste võitmiseks tänase päeva laulu sõnadega, mis sajandite eest looduna meiegi palvesoove väljendavad:
Jeesus, oh aita, et võimust võin saada,
vaata, kuis pimedus kipub mu peal…
Jeesus, oh aita, et võideldes võidan,
kuni mind ehib kord võitjate kroon!
Paastuaja väliseid tunnuseid märkame ka jumalateenistusel. Altarit ja kantslit katavad violetsed tekstiilid, kasutame toomkirikus violetse kaanekujundusega missavihikuid, milles on paastuajale kohane missakord ilma hõiskavate liturgiaosadeta: Gloria (Au olgu) ja Halle-luuja hüüded jäävad ootele, et rõkatada taas ülestõusmispühade missal.
Laulu sõnade autor Johann Heinrich Schröder veetis oma lühikeseks jäänud elu Saksamaal. Ta sündis 1667 (mõnede allikate järgi 1666) Hannoveri lähedal Deisteri äärses Springe’s, õppis Leipzigi ülikoolis ja 1696 sai temast Magdeburgi lähedal asuva Mesebergi koguduse vaimulik. Seal ta ka suri kolm aastat hiljem vaid 31-aastasena. Sünnilinnas Springe’s on särava luuletaja auks tänaseni tema nimeline tänav.
Napist kolmekümnest eluaastast hoolimata jõudis Schröder luua terve hulga vaimulikke laulutekste, millest mõnda lauldakse veel 300 aastat hiljemgi. Neid on tõlgitud erinevatesse keeltesse ja nad on leidnud endale kindla koha erinevate rahvaste luterlikes lauluraamatutes. Schröderi üheks teda enim mõjutanud õpetajaks oli kindlasti Leipzigi ülikooliaastatel oma aja tuntud pietist August Hermann Francke, jutlustaja ja nn varase Halle pietismi luuletaja.
1695. aastal loodud Jeesus, oh aita… on üks neist harvadest lauludest Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, mille sündimise võimalik lugu on üle sajandite meieni jõudnud ja kõlab Soome tuntud hümnoloogi ja kirjastaja Tauno Väinölä jutustatuna järgmiselt.
Noor saksa kirikuõpetaja Johann Heinrich Schröder ja tema abikaasa Tranquilla Sophie olid mõlemad tulihingelised pietistid ja nende ühiseks harrastuseks oli kirikulaulude kirjutamine. Selles nad otsekui võistlesid omavahel. Ja nii juhtus kord, et Schröder kirjutas laulu „Eins ist not!“ (Üht on tarvis, laul leidub Uues Lauluraamatus nr. 269), mille 1. salm kõlas nii:
„Eins ist not!“ Ach Herr, dies Eine Üht on tarvis, armas Jumal,
lehre mich erkennen doch; seda tundma õpeta!
alles andre, wie’s auch scheine, Et, mis armastan ma rumal,
ist ja nur ein schweres Joch, tunnen tühja oleva.
darunter das Herze Sest et see mu südant
sich naget und plaget siin piinab ja närib
und dennoch kein wahres ja ilma, et hingeke
Vergnügen erjaget. rõõmu sest pärib.
Erlang ich dies Eine, Saan aga see ühe,
das alles ersetzt, mis kallim on muust,
so werd ich mit Einem ei rõõmulaul lahku
in allem ergötzt. siis iial mu suust. (ULR 269:1)
See omapärane vahelduv riim innustas naist kirjutama laulu „Trautster Jesu, Ehrekönig“. Selle viimane rida omakorda inspireeris meest uueks lauluks, mille iga salm algab sõnadega „Jesu, hilf siegen“ (Jeesus, aita võita), meile eesti keeles tuntud kui Jeesus, oh aita, et võimust võin saada.
Selles väga võimsas ja kõnekas laulutekstis palutakse Jeesust aitama kiusatustes, millega igaüks oma elus kokku puutub. Neid maailma vürsti ehk kuradi meelitusi ja ahvatlusi mainitakse nimepidi nii nagu teda ennastki.
Kurat mind kavalalt kiusata nõuab,
kurvasta, sõeluda, rikkuda püüab.
Jeesus, oh aita, mind ostsid Sa omaks;
aita, et kurat, mu liha ja ilm
vägisi mind oma võrku ei tõmbaks,
ega mind petaks ka meelitav silm.
Schröderite paari „armastuse duett Jeesusele“ jõudiski üsna pea mitmesse saksa lauluraamatusse. Kahjuks jäi nende laululooming väheseks ja abieluõnn üürikeseks. Abikaasa suri järgmisel kevadel. Schröder jõudis küll teistki korda abielluda, kuid suri peagi ise.
Laulu sõnad on aga tänase päevani saksa lauluraamatus (Jesu, hilf siegen, Evangelisches Gesangbuch 373), lisaks veel teinegi laulu sünniloos mainitud laul „Eins ist not!“ (EGB 386). Samuti on laulu Jeesus, oh aita… sõnad ka meie põhjanaabrite soomlaste lauluraamatus (Auta, oi Jeesus, Virsikirja 385). Tõsi küll, laulu salmide arv on pisut suurem (meil ja sakslastel 6 salmi, soomlastel 8 salmi).
Meie Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on veel teinegi Schröderi tekst Suur ja ustav on see sõna (KLPR 313).
Laulu viisi autor ja päritolu vajavad veel uurimist. Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on viisi kohta laulu pealkirja alla märgitud kahest sõnast koosnev juhis: „Omal viisil“. Seda tänapäeval rõõmsat elevust tekitavat ja mitmeti tõlgendamist võimaldavat „viisi juhatamist“ esineb ka varasemates lauluraamatutes. Ära seletatuna tähendab see seda, et tegemist on antud koraaliteksti nimiviisiga ehk viisiga, mis algselt või traditsiooniliselt kuulub kokku just selle tekstiga. Kui sama viisi kasutatakse ka mõne teise teksti laulmiseks, siis märgitakse selle laulu pealkirja alla: „Viisil: …“ ja laulu nimiteksti pealkiri. Kuna laulu Jeesus, oh aita… viisi kasutatakse Kiriku Laulu- ja Palveraamatus veel teisegi teksti laulmiseks – Kristus on Kuningas, võit on ta päralt! (KLPR 299, Johann Ludvig Konrad Allendorfi sõnad), siis on näiteks selle laulu pealkirja all viisi juhiseks: „Viisil: Jeesus, oh aita, et võimust võin saada“, kuna just selle Johann Heinrich Schröderi laulusõnade järgi seda viisi tuntakse.
Siinjuures aga ongi huvitav fakt, et see on küll Eesti ja Liivimaa aladel olnud traditsiooniliselt Schröderi „Jesu, hilf siegen“ lauluteksti nimiviisiks, mis leidub neil aladel 19.-20. sajandil kasutusel olnud Punscheli koraaliraamatus (P.187) ja millele viidatakse Uues Lauluraamatus (ULR 444) selle laulu teksti puhul („omal viisil“). Eelpool mainitud saksa ja soome lauluraamatutes on sama teksti laulmiseks hoopis teised viisid. Nii kasutavad sakslased 1733. aastal Köthenis ilmunud koraalikogumikust pärit viisi, millest on saanud Johann Ludwig Konrad Allendorfi 1736. aastal loodud Kolmekuningapäeva teksti „Jesus ist kommen“ nimiviis. Soomlased on aga läinud veelgi kaugemale ja kasutavad Schröderi teksti soomekeelse tõlke „Auta, oi Jeesus“ (Virsikirja 385) laulmisel hoopis soome rahvapärast koraaliviisi ehk teisendit (koraalitoisinto) Kuortaneelt (Lapua lähistelt Pohjanmaa’lt).
Missuguse viisiga aga algselt Schröderi teksti Jesu, hilf siegen lauldi, tuleb veel hümnoloogidel uurida. Uurimist tasub jätkata ka meie lauluraamatus selle teksti nimiviisi päritolu kohta. Viidatud Kötheni kogumikus (1733) võib viis sellisel kujul küll leiduda, kuid samamoodi võib viis olla vanem ja pärineda hoopis Darmstadti kogumikust Geistreiches Gesangbuch (1698), millele samuti osades allikates „Jesu, hilf siegen“ teksti puhul viidatakse. Kas tegemist on sama viisiga, vajab uurimist. Darmstadtis ilmus laulukogumik Das grosse Cantional oder Kirchen-Gesangbuch ka aastal 1687, millest on pärit näiteks meie lauluraamatus teise Schröderi teksti Suur ja ustav on see sõna (KLPR 313) laulmiseks kasutatav viis „Jeesus, surma äravõitja“ (Jesu, meines Lebens Leben). Kas ehk oleks võinud ka Jesu, hilf siegen saada oma viisi sellest Schröderi eluajal olemas olnud lauluraamatust?
Laulu eesti keelde tõlkija kohta andmed puuduvad.
Tõlge on olnud olemas juba enne Uut Lauluraamatut ja selle prooviraamatut, sest laulu juures ULR 444 on sulgudes teinegi number (316), mis viitab laulu esinemisele eelmises väljaandes, kus salme oli 14. Ka teise Kiriku Laulu- ja Palveraamatus oleva Schröderi laulu Suur ja ustav on see sõnatõlkija kohta andmed puuduvad. Küll on aga selge, et vähemalt viimatine lauluraamatukomisjon on võrreldes Uues Lauluraamatus ilmunud tekstiga teinud väikest keelelist korrektuuri ning vähendanud salmide arvu 11-lt 6-le.
Tekst: Ene Salumäe
Pühapäev enne paastuaega – Esto mihi; Quinquagesima
Päeva teema: Jumala armastuse ohvritee
Päeva evangeelium: Jh 12:25-33
Päeva juhtsalm: Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! Lk 18:31
JEESUSEGA KÄIA VÕTKEM- KLPR 317
Sõnade autor: Sigmund von Birken (1626-1681)
Viisi autor: Johann Schop (arv. 1590-1667)
Tõlkija: Martin Lipp (1854-1923)
Oleme jõudnud kirikuaastas aega, mil vastlapäevale järgnevast tuhkapäevast algab paastuaeg. Pühapäeva enne paastuaega tuntakse ladinakeelsena Esto mihi –pühapäevana, mis tähendab „Ole mulle“ ja tuleb selle pühapäeva psalmi antifoni algussõnadest: Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! (Psalm 31:1). Algab Jeesuse teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Sellel teel võidab jumalik armastus end ohverdades ja alandades kuni ristisurmani. Me vajame silmade avanemist, et näeksime, kuidas Jeesus kannatab meie ja kogu maailma pärast, Me vajame usu kinnitust, et salgaksime maha oma mina ja järgiksime Jeesust.
Selleks pühapäevaks ja algavaks nädalaks on päeva lauluks valitud usuvõitlust kinnitav enam kui kolme sajandi eest loodud laul Jeesusega käia võtkem. Selle julgustavad ja kaasahaaravad meie-vormis esitatud jõulised sõnad on kui kutse kaalutlejale ja kahtlejale: mingem koos! Laulu teises salmis viidatakse Jeesuse kannatustele ja tuletatakse meelde, et üksnes neid kannatusi jagades saame osaks taevase rõõmu ja rikkuse.
Laulu sõnade autor Sigmund (Sigismund) von Birken (isa poolt ladinapäraselt Betulius), üks 17. sajandi produktiivsematest ja mitmekülgsematest kirjanikest, sündis Böömimaal Wildsteinis Egeri lähedal (praeguses Kagu-Ungaris) kohaliku evangeelse koguduse vaimuliku pojana. Pere pidi katoliikliku keisrikoja usulise tagakiusamise eest põgenema, kui Sigmund oli alles 3-aastane. Nii asuti ema kunagisse kodulinna Nürnbergi, mis jäi Sigmund von Birkeni kodukohaks tema surmani. Varakult ema kaotanuna lubas ta 16-aastase noormehena isa surivoodil, et läheb teoloogiat õppima. Ülikooliõpingud Jenas õigusteaduse ja teoloogia alal jäid kehvade majandusolude tõttu lühikeseks ja Sigmund läks tagasi Nürnbergi. Seal avaldas ta 1645. aastal oma esimese suurteose Fortsetzung der Pegnitzschäferei ja sai pseudonüümi „Floridan“ all aasta varem Nürnbergis asutatud keele- ja kirjandusühingu Pegnesischen Hirten- und Blumenorden (Societas Florigerae ad Pegnesum) liikmeks (ühing tegutseb tänaseni). Samal ajal teenis Sigmund von Birken leiba printside Ferdinand Albrechti ja Anton Ulrichi Hofmeister’ina ehk koduõpetajana Braunschweigi ja Lüneburg-Wolfenbütteli õukonnas Wolfenbüttelis. Järgnenud kaheaastasel reisil Põhja-Saksamaale tutvus ta muuhulgas ka poeedi ja paljude kirikulaulutekstide autori Johann Ristiga. Naastes 1648.a. Nürnbergi von Birkeni kuulsus luuletajana levis, mis andis talle tööd ja võimaldas ära elada kirjaniku ja poeedina. 1654.a. ülendati ta aadliseisusesse ja sealt alates nimetas ta end „von Birken“. Luuletajana kuulus ta mitmesse mainekasse oma aja luuletajate ühendusse. Tema teeneks loetakse, et ka naised said hakata kirjanduslikesse rühmitustesse kuuluma. Von Birkenil oli palju kontakte ja koostööd oma kaasaegsete nimekate kirjanike, muusikute ja kunstnikega. Tema pärandist on näha, et ta ka ise tegeles kunsti ja muusika loomisega. Tema produktiivsusest ja suhtlusringist räägivad säilinud ca 10 000 lehekülge käsikirju ja ca 2000 kirja umbes 400-lt isikult. Von Birkeni arvukatest vaimulikest lauludest on 1653. aastal loodud Lasset uns mit Jesu ziehen (Jeesusega käia võtkem) kõige tuntum ja leidub pea kõigis luterlikes lauluraamatutes tõlgituna paljudesse erinevatesse keeltesse. Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on see ainus Sigismund von Birkeni laulutekst.Uues Lauluraamatus oli von Birkenilt veel teinegi tekst (ULR 234) Jeesus, kes Sa õnnistuseks vagade truu karjane (Jesu, frommer Menschenheerden).
Laulu viisi autor Johann Schop oli oma aja tuntud viiulivirtuoos ja helilooja, kes tegutses pea terve elu õukonnamuusikuna oma sünnilinnas Hamburgis. Mitmekülgse muusikuna mängis ta 1614.a. Wolfenbüttleri õukonna kapellis viiulit, lautot, trompetit ja tsinki. 1615-1619 musitseeris ta Kopenhaagenis sealse kuninga Christian IV õukonnas. Hamburgi naastes oli ta esialgu raemuusikute liige, hiljem nende direktor ja lõpuks linna kapellmeister. Schop tegutses ka Jakobi kiriku organistina. Taani ja Norra kroonprints Christiani pulmadeks reisis Johann Schop koos oma aja tuntuima saksa helilooja Heinrich Schütziga 1634. aastal taas Kopenhaagenisse. Ehkki kuningas püüdis Schopi meelitada oma õukonda jääma, pöördus ta siiski tagasi Hamburgi. Schop oli oma ajastu kuulsamaid viiulivirtuoose, kelle särav tuntus kandus juba eluajal kaugele väljapoole Hamburgi ja tänaselgi päeval on Hamburgi Eimsbütteli linnaosas tema nimeline tänav. Ka Schopi kahest pojast, Johannist ja Albertist, said muusikud.
Lisaks instrumentaalmuusikale on Johann Schopi loomingus ka vokaalmuusikat: motette, vaimulikke ja ilmalikke laule. Suur osa tema vaimulikest lauludest on loodud hea sõbra Johann Risti tekstidele.
Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on kaks Johann Schopi viisi, mis ühtekokku esinevad 7 erineva lauluteksti juures: neist ühel korral Johann Sebastian Bachi kantaadiski kasutamist leidnud ja Johann Risti sõnade järgi tuntud „Werde munter, mein Gemüte“ („Ärka üles, minu süda“, ULR 87, KLPR 307 esineb viis Paul Gerhardti teksti „Õnnis, kes ei võta teha“ juures) ja kuuel korral Paul Gerhardti teksti järgi tuntud viisil „Eks mu kohus tänu teha“ („Sollt’ ich meinem Gott nicht singen“ KLPR 292), millel lauldakse ka Sigmund von Birkeni Jeesusega käia võtkem. Viisi loomisaajaks peetakse 1641. aastat.
Selle üsna suure ulatusega meloodia rütm on teinud vastavalt arusaamadele ja moevooludele läbi mitmeid muutusi nagu enamus 16.-17. sajandi viisidest. 20. sajandi lauluraamatutes hakati algseid rütmikujusid ja meetrumeid taastama. Eestis seisab viisikujude restauratsioon veel ees.
Laulu eesti keelde tõlkijaks on märgitud Martin Lipp, kes tõenäoliselt on olnud selle laulu juba olemas olnud tõlke redigeerijaks. Birkeni laul Võtkem Jeesusega käia oli eestikeelsena ja trükituna olemas juba 1864. aastal välja antud uuendatava lauluraamatu prooviväljaandes, mis kandis nime Eesti=Ma=Rahwa Uus Laulo=Ramat. Selle tõlget kohendati, kui lauluraamat uude kirjaviisi ümber kirjutati. Nii võib leida 1899. aastal Tallinnas trükitud Eesti=Ma=Rahwa Laulo=Ramatust numbri 365 alt vana tõlke ja 1900. aastal Tartus trükitud Uuest Lauluraamatust nr. 441 alt juba uue, Martin Lipu nimega seotud tõlke. Kiriku Laulu- ja Palveraamatu tõlge tugineb mõnd üksikut parandust välja arvates Martin Lipu redigeeritud variandile.
Martin Lipp, eesti kiriku- ja kultuuriloo üks suurkujusid on pärit Viljandimaalt Tarvastu kihelkonnast. Tartu Ülikoolis usuteadust õppides 1874-1879 oli ta aktiivne Eesti Üliõpiaste Seltsi liige. 1880. aasta 9. märtsil ordineeriti Lipp vaimulikuks ning oli seejärel mõned aastad Tartu Jaani koguduses õpetaja-diakonina ja koolides usuõpetajana. Vaimulikutöö jätkus Saaremaal Kaarma koguduses, kus ta oli samal ajal ka õpetajate seminari direktoriks. Sealt edasi asetus Martin Lipp tagasi Tartumaale Nõo koguduse õpetajaks, kuhu jäi oma surmani 8. märtsil 1923. aastal.
Martin Lipp oli 1887. aastal loodud Uue Lauluraamatu koostamise komisjoni liikmena üks viljakamaid tõlkijaid ning uute vaimulike laulutekstide autoreid. Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on Martin Lipult 13 lauluteksti, millest tuntuimad on kindlasti Suure Neljapäeva laul Jüngritel veel jalgu pesi (KLPR 88), Mu päev, mis aland, on nii pime (KLPR 343, loodud 1. märtsil 1923, 5 päeva enne operatsiooni, mille järel ta suri 8. märtsil) ja Isamaa kogudus, astu nüüd Issanda ette (KLPR 451). Mõne laulu puhul on Lipp saanud inspiratsiooni juba olemasolevaist luuleridadest, neid oma mõtetega riimides (Jumal, Sind me kiidame, KLPR 386 Ambrosiuse hümni järgi või Küll kannab kindel kalju KLPR 161 Samuel Stone’i ainetel). 23 laulu juures on Lipp märgitud tõlkijaks.
Eestlaskonnale laiemalt on tuntud kindlasti Martin Lipu sinimustvalgest trikoloorist loodud sõnad „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga“. Selle luuletuse esimene versioon ilmus juba aastal 1892. Mõnikümmend aastat hiljem loodud Enn Võrgu viisiga tunneme ja laulame neid sõnu tänagi „Eesti lipu laulu“ nime all.
Tekst: Ene Salumäe
Eile, 28.02 külastas Toomkogudust Stockholmi eesti koguduse juhatus. Delegatsiooni juhtis koguduse õpetaja Ingo Tiit Jaagu koos abikaasa Helvega. Esmalt külastati Konsistooriumi, kus peapiiskop Andres Põderiga arutati kahe kiriku ühistöö üle. Tutvuti ka koguseliikmete infosüsteemiga “Koguja” ning kiigati sisse arhiivi.
Seejärel külastas Stockholmi eesti koguduse juhatus Toomkirikut. Ühises kohvilauas peeti plaane, kuidas kaks kogudust omavahel koostööd võiks arendada ja leiti, et kogemuste jagamine on parim võimalus uute ideede saamiseks.
Lõpetuseks tehti ka Toomkogudusele küllakutse Rootsi, et minna tutvuma sealse eesti kogudusega.
Täname omalt poolt Stockholmi eesti koguduse juhatust ja liiget Tõnis Tamme, kes kuuldatavasti reisi idee autoriks oli. Tere tulemast taas!
27. veebruar 2011
2. pühapäev enne paastuaega – Sexagesima
Päeva teema: Jumala sõna külv
Päeva evangeelium: Jh 4:31-38
Päeva juhtsalm: Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15
KALLIS SÕNA, MIS ON ANTUD
Viisi autor: Johann Christoph Bach (1642-1703)
Tõlkija: Carl Peter Ludwig Maurach (1824-1900)
Kui arvestada, et eestikeelse kirikulaulu algus ulatub 16. sajandisse ja esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks lugeda Heinrich Stahli Kodu- ja Käsiraamatu II osa, mis ilmus 1637. aastal, võib uskuda, et tänasel päeval lauldakse meie kirikutes jumalateenistustel ja talitustel eesti keeles Jumala Sõnast ja tegudest juba ligemale viis sajandit.
Selle aja jooksul on eesti keelde tõlgitud väga suur hulk tänaseks päevaks luterliku kirikulaulu kullafondi moodustavatest lauludest, neist valdav osa saksa algupära. Iga uuenenud lauluraamatuga on osade laulude salmide hulk ehk vähenenud ja redigeerimise käigus nii mõnigi algne väljendusviis pehmendatud ja silutud, ometigi ei kahanda see nende sadu aastaid vanade laulude üle inimpõlvede ulatuva sõnumi ehedust ja aegade sidet.
Jumala Sõnast on Kiriku Laulu- ja Palveraamatu II alajaotuse Kristuse kirik alguses terve peatüki jagu laule, mille hulka kuulub ka tänase pühapäeva teemaga haakuv päeva laul Kallis sõna, mis on antud. Selle laulu sõnad ja viis on sündinud enam kui 300 aastat tagasi, kuid sõnum on väga ajakohane ja kõnetav tänaselgi päeval.
Laulu sõnade autor Benjamin Schmolck oli pärit Schleesiast (Sileesiast), ajaloolise Saksa, praeguse Poola piirialalt. Vastu-reformatsiooni tõttu oli 4-aastaselt emata jäänud Benjamin koos oma vaimulikust isaga sunnitud kodukohast lahkuma. Laubani (Lubańi) gümnaasiumis tutvus ta oma aja kirjanduslike suundadega ja ülikoolis Leipzigis sai lisaks pietistlikke mõjusid. 1697. aastal loobus Benjamin Schmolck paljutõotavast keiserliku luuletaja karjäärist ja läks vananeva isa soovil tema abiliseks. 1701.a. ordineeritigi Schmolck vaimulikuks. Järgmise aasta lõpus kutsuti ta diakoniks Schweidnitzi (Świdnica) Rahukirikusse, kus 1714. aastal sai temast selle koguduse ülemõpetaja. Nii linna, kogudust kui Schmolcki mõjutasid mitmed sündmused, mis omakorda andsid kindlasti ainest ja põhjust laulutekstide sünniks: 1716. aastal tabas linna suur tulekahju, samuti elati Schleesias endiselt jõulist vastureformatsiooni aega, mis mõjutas otseselt ka Schmolcki tööd suures koguduses.
Benjamin Schmolcki loominguks hinnatakse ligikaudu 1180 laulu. Neid leidub arvukalt luterlikes lauluraamatutes üle maailma, paljudest neist on saanud tuntud ja armastatud koguduselaulud. Ka eesti keeles on Schmolcki laulutekste lauldud juba sajandeid ja paljud neist on leidnud kindla koha koguduse jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel. Läbi mitme lauluraamatu on jõudnud Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse ühekokku kaheksa Benjamin Schmolcki teksti: Jeesuse nimepäeva ehk uusaastapäeva laul Saatjaks olgu Jeesus meil (KLPR 45), ootuse- ja valmistumise laul Kõrged uksed, lahti minge (KLPR 203), ristimistalituse laulud Armas Jeesus, rõõmuga (KLPR 207) ja Jumal olgu tänatud: tehtud on nüüd armuseadus (KLPR 209), igaviku igatsuse laulud Taeva poole läheme (KLPR 382) ja Ole ustav surmani (KLPR 449), kaunis õhtupalve Karjane, Sa valvad (KLPR 405) ja tänane päeva laul Kallis sõna, mis on antud (KLPR 183, saksa keeles T(h)eures Wort aus Gottes Munde).
Laulu viisi kohta on antud juhiseks „Viisil: Arm, kes Sa mind oled loonud.“ Selliseid juhtnööre, mil viisil mingeid sõnu laulda, antakse juba Piiblist leiduvas kõige esimeses lauluraamatus – Taaveti lauluraamatus ehk Psalmide raamatus ehk Psalteris. Seda vana traditsiooni on jätkatud ka Kiriku Laulu- ja Palveraamatus. Kuna laulusõnu on loodud rohkem kui viise, siis kasutatakse mitme erineva teksti laulmisel sama viisi. See, mis viisil mingeid sõnu lauldakse, kujuneb välja ajapikku või on luuletaja juba sõnu kirjutades pidanud silmas konkreetset viisi. Nii ajalooliselt kui geograafiliselt on välja kujunenud omad lemmikviisid, millel on märgatavalt rohkem erinevaid sõnu kui teistel. Selle kaudu saavad need viisid ka kogudusele tuttavamaks või vastupidi: just seetõttu, et need viisid juba on kogudusele tuttavad, on luuletajad neid ka rohkem ekspluateerinud.
Arm, kes Sa mind oled loonud laulu nimiviis (KLPR 262) on olnud üks tuttavamaid viise lauluraamatus, millel lauldakse mitmeid erinevaid tekste. Seetõttu ongi huvitav, et viisi autori ja päritolu kohta annavad erinevad laulukogumikud erinevaid andmeid.
Laulu noodi paremas servas seisev aastaarv 1693 viitab laulu esmakordse ilmumise ajale ja selleks peetakse kogumikku nimega Meiningenisches Gesangbuch või Meiningen Choralbuch, mis ilmus aastal 1693 saksa linnas Meiningenis. Seal ilmus aga sama viis Heinrich Held’i (1620-1629) tekstiga (pärit aastast 1658) pealkirja all „Komm, o komm du Geist des Lebens“ ja selle tõenäoliseks heliloojaks peetakse Eisenachis tegutsenud organisti ja heliloojat Johann Christoph Bach’i (1642-1703). Nagu enamus ajaloost tuntud Bachi nimelisi muusikuid, kuulub ka tema hilisema kuulsaima Bachi – Johann Sebastiani sugupuusse.
Kuigi ka Johann Christian Bach (1735-1782), Johann Sebastiani poeg, kes on Kiriku Laulu- ja Palveraamatus märgitud laulu viisi juurde, võib olla selle viisiga seotud näiteks hilisema koraaliseade tegemise kaudu, võib siiski oletada, et algse viisi loojaks oli Johann Christoph Bach. Mis ajal ja mil põhjusel hakkas see viis kogumikes kulgema Heinrich Held’i kaasaegse Johann Scheffleri (1624-1677) lauluteksti „Liebe, die du mich zum Bilde“ (Arm, kes Sa mind oled loonud) nimiviisina, tuleb veel uurida.
Samal viisil saab laulda ka teist Benjamin Schmolcki laulu: Kõrged uksed, lahti minge (KLPR 203).
Laulu eesti keelde tõlkija Carl Peter Ludwig Maurach omandas teoloogilise hariduse Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja siirdus seejärel Riiga, kus oli prooviaastal Riia Jakobi koguduses ja ordineeriti ka vaimulikuks (1849). Lühemat aega teenis ta Paistu Maarja koguduses, kus ka tema isa kunagi vaimulikuks oli, seejärel aga pea-aegu neli aastakümmet Põltsamaa Niguliste koguduses. Tähelepanuväärse tööga on Carl Maurach end jäädvustanud eesti lauluraamatute ja kirikulaulude ajalukku. Nimelt täiendas, parandas ja uuendas ta 19. sajandi teisel poolel tol ajal käibel olnud tallinnakeelset lauluraamatut.
Hümnoloogiline kogumik „Kelle laule me laulame?“, mis ilmus Kiriku Laulu- ja Palveraamatu 10. aastapäeva tähistamiseks (EELK Konistoorium 2001), sisaldab lisaks paljudele huvitavatele eesti lauluraamatu ajaloo ja kirikulauludega seotud artiklitele kogumiku lõpus väga kasuliku registri (koostaja Tauno Väinölä), kust võib leida meie laulu- ja palveraamatus olevate laulude teksti autorite, eestindajate ja heliloojate nimekirja ja iga nime juures laulu numbrid, mis seotud konkreetse nimega. Sealt võime leida Carl Maurachi nime järel ühtekokku 35 laulunumbrit: 34 eestindust ja lisaks veel ühe laulu algupärased sõnad (Sa olid väike lapsuke KLPR 260). Siiski ei ole kõikide laulude puhul tegemist Carl Maurachi poolt tehtud esmatõlkega. Paljud neist olid eestikeelsetena juba käibel, kuid Maurach ja tema abilised kohendasid vanu tõlkeid.
Kõige tuntumateks lauludeks, mille eestikeelseid sõnu võime Carl Maurachi nimega seostada, on näiteks Tänu olgu Jumalal (KLPR 12), Üks roosike on tõusnud (KLPR 38), Truu ja ustav karja hoidja (KLPR 162), kirikulaulude kuningaks nimetatud „Ärgake!“ nii vahid hüüdvad (KLPR 179), ristimistalituste lõpulauluks lauldav Ma olen ristitud (KLPR 2010), läbi aegade kuulsaima kirikulaulude luuletaja Paul Gerhardti Täis imet ja täis armu saatmist (KLPR 238), Ma tõstan taeva poole silma (KLPR 266), Veel armuallik keeb (KLPR 271), Ma tean, mis mina usun (KLPR 281), Ligidal on Jumal (KLPR 355), Mis Jumal teeb, on ikka hea (KLPR 358), Benjamin Schmolcki tekstidest Kõrged uksed, lahti minge (KLPR 203), Armas Jeesus, rõõmuga (KLPR 207), Jumal olgu tänatud, tehtud on nüüd armuseadus (KLPR 209) ja Taeva poole läheme (KLPR 382).
(Tekst: Ene Salumäe)
24.02 tähistasime taas oma riigi sünnipäeva.Sellele päevale oli mitmeid kauneid üritusi planeeritud. Lipu heiskamine, jumalateenistus, paraad, presidendi vastuvõtt…. need on vaid mõned märksõnad. Igal inimesel/perel on omad kombed, kuidas sünnipäeva pidada, iseenda või ka riigi oma. Meie koguduse jaoks oli kindlasti oluline, et pidupäeva jumalateenistus toimus just Toomkirikus. Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, praost Jaan Tammsalu, abipraost Patrik Göransson ja koguduse õpetaja Urmas Viilma. Orelil mängis Ene Salumäe ja kaasa teenis koguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel. Jumalateenistusel osales ka vabariigi president hr. Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip abikaasaga ja riigikogu esimees pr. Ene Ergma. Rõõm oli näha “tähtsate inimeste” kõrval ka meie endi tublisid koguduse liikmeid, keda oli tõesti palju. Kogudus laulis ja luges rõõmuga teenistusel kaasa ja nagu koguduse õpetaja juba kord ütles, kõlas koguduse koor katedraali vääriliselt. Eriti pidulikult kõlas Enn Võrgu “Looja 
vägevus”. Õpetaja Urmas Viilmat liigutas koori esinemine nii väga, et peale teenistust läks ta lauljaid ja koorijuhti ning organisti orelirõdule tänama. Aitäh veelkord!
Hoidkem üksteist ja oma riiki! Ka president kutsus oma kõnes meid üles rohkem hoolivusele, üksteise aitamisele ja avatusele! Ning kandkem südames ikka hümni sõnu: “Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa….”
(Fotod: Tanel Meos)