PIIBLITUND Toomkirikus 24. novembril kell 12:30
MISSA – igavikupühapäev. Kuningas Kristuse püha
Taizé Tallinn 2024/2025 Euroopa noorte aastavahetuse kohtumine
Toom-Kooli 6, 10130 TALLINN
tallinna.toom@eelk.ee
+372 644 4140
Täna toimunud XXI Toomkonverentsil „RAHU“ rääkis Euroopa parlamendi saadik ja kindral Riho Terras, et temalt on küsitud, mis on see võit, mida Ukraina tahab? „Vastus on, et ma ei tea, aga kui Ukraina ütleb, et selleks on Krimmi tagasisaamine, siis nii see on.“ Konverentsi saab vaadata ajalehe Postimees vahendusel.
„Kahjuks on Euroopa avalik arvamus väsinud neist uudistest, kus näidatakse laipu, pommitamist,“ lausus Riho Terras. „See film unustatakse lõpuks ära, seda eriti puhkuste ajal, aga seda ei tohi juhtuda. Viivi Luik ütles, et rahu ja armastust ei saa kehtestada vägisi. Kui rahu kehtestatakse vägisi, on see orjus. Kui Putinile ei anta otsest ja selget sõjalist vastust, siis see konflikt laieneb. Kui meie tegeleme iluuisutamisega ja Putin mängib jäähokit, siis meie jaoks sel tulemust pole.“
„Rahu on defineeritud alati kui sõja vastandit,“ sõnas Terras. „Lugesin hiljuti Mike Martini raamatut „Miks me sõdime?“. See raamat viib tunded ja tegevused hormoonide tasemele. Inimesed soovivad oma geneetilist koodi edasi kanda, aga selleks on vaja ressurssi, staatust ning kuuluvust. Kuuluvustunne defineerib rahu – see on see, mida imik tunneb ema süles või laps, kellel isa paitab pead. Niimoodi tekib inimeses õnnehormoon: mind armastatakse, mul on kuuluvus mingisse gruppi, mille kaudu suurendan võimalusi oma geneetilist koodi edasi kanda. Need on põhjused, miks ma tahan võidelda oma kuuluvuse eest.“
„Miks Putin on selline nagu ta on?“ jätkas Terras. „Tal on kodus jäänud puudu armastuse tundest, ta võitleb staatuse pärast, ta tahab, et tema ja ta kogukond oleks suurem, et tal oleks rohkem ressursse. Kui Putin sai 1999. aastal peaministriks, siis esimese asjana tekitas ta erioperatsiooni oma enda rahva vastu: lasi õhku maju erinevates Venemaa linnades ning tekkis ettekääne rünnata Groznõid ja Tšetšeeniat. Putin näitas seal esimest korda oma totaalsust ja hävitamiskirge, tõsta oma staatust kõrgemale. Tema positiivne tunne tugevnes, sest rahvas armastas teda.“
Terras toob näiteks Gruusia, kus sõda lõppes alles siis, kui kaks suurt Ameerika Ühendriikide transpordilennukit maandus Tbilisi lennuväljal ning Putin arvas, et USA tuli Gruusiale appi. „Gruusias on toimunud võimuvahetus, nad pole seetõttu saanud ka ELi liikmelisuse kutset. Gruusias küll pole vägivaldset konflikti, aga rahul on mitu definitsiooni. Harmoonia on rahu alus, mitte näiline sõja puudumine. See kõik on andnud Putinile innustust oma staatuse pärast võidelda ka maailma teistes piirkondades, katsetada oma väge ja oskusi. Tänasel päeval ei ole suurel Venemaal Putini vastu kedagi, kes oleks tasakaalustavaks jõuks.“
Terras rääkis, et 2014. aastal sai Venemaa Ukrainas aru, et ka muu mängib rolli kui ainult staatus. „Ukrainas hakkas tekkima riik ja kogukond, nii-öelda emasüli. Venemaale mõjus šokina, et neid ei võetud Harkovis ja Odessas lilledega vastu.“
„Trumpi ajal suurendati Ameerika Ühendriikide vägede kohalolekut Euroopas,“ märkis Terras. „Trumpi sõnad ja teod ei läinud kokku. Ta käis Putiniga kohtumas, need olid piinlikud kohtumised. Putin ei osanud Trumpi hinnata, sest Trump oli kõikides oma tegudes ettearvamatu.“
Samuti arvab Terras, et esimesel kohtumisel, mis toimus Putini ja Bideni vahel, anti Putinile signaal, et ta võib pääseda, kui midagi Ukrainas korda saadab. „Teine kohtumine oli erakordselt arusaamatu, toimus naljade viskamine. Pärast seda näitasid mitmed märgid, et Putin sai sõnumi, et Ukrainas võiks juhtuda midagi sellist nagu Gruusias, kus otsest sõda ei ole, EL saab endiselt läbi rääkida, jääb mulje, et seal on demokraatia, aga tegelikult on riik oligarhi kontrolli all, keda suunatakse Moskvast,“ kõneles Terras. „Alles 27. aprillil näitas USA välja, et Ukraina võidaks selle sõja. Praegu on 50 riiki, kes Ukrainale relvi annab. Soov on, aga reaalset tegutsemisindu pole. On suur vahe, kas Ukrainasse saadetakse 7 või 700 soomukit.“
Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ arutati küsimuse üle, mis on rahu ja kuidas seda saavutada. On rahu pelgalt sõja puudumine, kas rahu hoidmiseks tuleb valmistuda sõjaks ning milline on rahu hind nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel. Sõna võtsid Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.
Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).
Toomkonverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4
