XXI TOOMKONVERENTS “RAHU” – Piiskop Philippe Jourdan: sõda on eelkõige moraalne küsimus, mitte poliitiline
21. juunil toimunud XXI Toomkonverentsil „RAHU“ ütles, piiskop Philippe Jourdan, et sõda on eelkõige moraalne küsimus ning mitte poliitiline. Ta lisas, et kirik on sõja küsimustes eriti just 20. sajandi sageli võtnud sõna ning seega oma rolli täitnud.
„Me arvame, et kirik peab sõna võtma. Kui ta teeb seda ja ei sekku poliitikasse, siis täidab ta oma rolli. Sõda kristlikus perspektiivis ei ole tavaline vahend, et saavutada poliitilisi eesmärke, sest see läheb viienda käsuga vastuollu – ära tapa,“ sõnas Jourdan.
„Minu kirik on Rooma-katoliku kirik ning kui me räägime surmanuhtlusest, siis kiriku jaoks ei ole see karistus, vaid see on nuhtlus. See pole karistus, sest õppimise element puudub,“ märkis Jourdan. „Kui räägime sõjast ja rahust, siis Katoliku kirik töötas välja doktriini, mille nimi on õiglase sõja doktriin. Selle selgitab, millistel tingimustel võib sõda olla moraalselt aktsepteeritav. Kirik otsib küll alati rahu ning pöördub riikide poole, kuid saavutab seda harva. Kirik on sageli prohvetlik hääl.“
Philippe Jourdani sõnul on rahu saavutamise puhul oluline see, et osapooled leiaksid ühise keele. „On olemas teatud objektiivsed printsiibid, millest sõjapidamisel lähtuda. See ei ole naiivne, vaid tuleneb sellest, et kõikide jaoks on ühine ratsionaalsus, millest võime lähtuda,“ ütles Jourdan. „Kaitsesõjal ehk millisel viisil on võimalus toetuda enesekaitsele, on neli tingimust: 1) kahju peab olema püsiv, raske ja kindel; 2) kõik teised vahendid kriisi lahendamiseks on kasutatud tulemuseta; 3) reaalse edu lootus; 4) et relvade kasutamine ei tekitaks suuremat kahju, kui see, mida tahetakse vältida.“
„Need punktid on pigem selleks, et paremini mõista, mida inimesed võivad öelda, kui nad kaitsevad ennast. Kuuleme ju, et Vene sõdurid kaitsevad Venemaad Ukraina territooriumil. Varem on ka sageli juhtunud, et agressor õigustab oma käitumist kaitsmisega – sellisel juhul peabki neid kriteeriumeid jälgima,“ lisas Jourdan.
Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.
Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).
12:00 – 12:30 ORELIPOOLTUND - Marju Riisikamp. Kavas J. S. Bach, A. Pärt
P, 16. veebr. 2025
11:00 – 12:30 MISSA - kolmas pühapäev enne paastuaega. Septuagesima. Peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu, solist Maire Martinson
11:05 – 12:35 PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING
12:30 – 14:30 Toomkoguduse nõukogu koosolek
K, 19. veebr. 2025
15:00 – 16:30 SEENIORIDE koosviibimine kirikus
R, 21. veebr. 2025
09:00 – 10:00 Tallinna Toomkooli Eesti Vabariigi 107 aastapäevale pühendatud PALVUS/AKTUS
L, 22. veebr. 2025
12:00 – 12:30 ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu. Kavas R. Tobias, H. Eller, T. Kõrvits, S. Lunyov, V. Antonyuk
P, 23. veebr. 2025
11:00 – 12:30 MISSA - 2. pühapäev enne paastuaega. Sexagesima. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu
12:30 – 14:00 Algab kevadine LEERIKURSUS
14:00 – 15:00 MISSA Merivälja Südamekodus
E, 24. veebr. 2025
10:15 – 11:15 Eesti Vabariigi 107 aastapäeva OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS. Peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Kaastegev Tallinna Politseiorkester, dirigent Riivo Jõgi, Toomkooli lastekoor Kaja Posti juhendamisel
L, 1. märts 2025
12:00 – 12:30 ORELIPOOLTUND - Olena Khaladzhi. Kavas J. S. Bach, L. Boëllmann, O. Messiaen
P, 2. märts 2025
11:00 – 12:30 MISSA
11:05 – 12:35 PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING. Vastlapäev