Alfred Karindi 1. orelisonaat sarjas “Eesti heliloojate orelisonaadid”
21. aprilli orelipooltunnis kannab organist ja helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli õppejõud Toomas Trass ette Alfred Karindi 1. orelisonaadi.
Orelipooltund on sarjas “Eesti heliloojate orelisonaadid”, ettekandmisele tulevad 12 eesti heliloojate orelisonaati.
Lisaks Karindile on 21. aprilli orelipooltunni kavas prantsuse helilooja Theodore Dubois’ loomingut.
Toomas Trass kirjutab Karindi 1. orelisonaadi kohta:
Alfred Karindi 1. orelisonaat on kirjutatud 1927 aastal noore helilooja poolt. Tegemist on Heino Elleri õpilase, nn Tartu koolkonna helilooja poolt kirjutatud väga professionaalse ja muusikaliselt väärtusliku teosega. Elleri koolkonnale omaselt on teos varamodernistlik, omades nii teatavat rahvuslikku koloriiti, tehniliselt keerukat faktuuri (ka orelitehniliselt on teos küllaltki keerukas), kui ka uudset harmoonilist helikeelt (täheldatavad on Karg-Elerti ja Regeri mõjutused). Karindi on niisiis Tartu koolkonna ainus nn “orelihelilooja”. Olles tol ajal Tartu Peetri kiriku organist ja professionaalne kontsertorganist (Johannes Karise (Kärti) õpilasena), tuuneb Karindi suurepäraselt nii oreli tehnilisi kui tämbraalseid võimalusi. Teose küllaltki üllatavale lühidusele ja üheosalisusele vaatamata ilmutab ta suurt vormilist kompaktsust, noore helilooja kohta mõjuvat sisusügavust ja professionaalset meisterlikkust. Eesti muusikas omab teos ajalooliselt teise sonaadi kohta (esimese au kuulub klassikaliselt selge ja rimskikorsakovlikult helge 18-aastase Artur Kapi loomingusse aastast 1887). Hiljem pöördus Karindi oreli poole korduvalt tagasi, kirjutades oma lemmikinstrumendile läbi elu (analoogiliselt teise meie viljaka orelihelilooja Edgar Arroga), ka pimedatel nõukogude aegadel, olles meie viljakamaid ja sisutihedamaid orelikomponiste.
Tallinna Toomkogudus 17.04.2018
