Paastuaja künnisel
2. veebruaril, küünlapäeval tervitasime 40-päevast Jõululast, kes ema Maarja süles kantuna esmakordselt pühakotta toodi. Seal tundis püha Siimeon lapsukeses ära kauaigatsetud Messia – Päästja, Lunastaja. Küünlapäevaga lõppes jõuluaeg ning saabus aeg pilkude suunamiseks ettepoole.
Veebruarikuu esimene pühapäev kandis ladina keeles nimetust septuagesima ehk eesti keeles “seitsekümmend”. Just nii palju päevi jäi pühapäeval ülestõusmispühadeni. Vanasti algas just septuagesima-pühapäeval preestrite paastuaeg. Ka kiriku ülejäänud liikmete jaoks on eelseisvad nädalad sobivaks perioodiks enese häälestamiseks paastuajale vastavalt. Toomkirikus tähistame paastuaja algust 22.veebruaril, tuhkapäeval missaga, kuhu kõik on oodatud.
Johannes Cassianus (360-435 pKr), kes elas üle kümne aasta Egiptuses kõrbes koos sealsete erakute ehk kõrbeisadega kirjutab: Mina ja püha Germanos külastasime kord Egiptuses üht kõrbeisa. Ta osutas meile suurt külalislahkust, mille peale me temalt küsisime: “Miks on see nii, et külaliste puhul te oma paastureeglitest, mis ka meie Palestiinas teilt üle oleme võtnud, kinni ei pea?” Pühak vastas: “Sellega on nii, et paast on kogu aeg mu juures, kuid teid ma sageli ei näe. Paast on küll kasulik ja ka hädavajalik, kuid kõik sõltub siiski otsusest. Armastuse täius aga peitub Jumala käsu täitmises. Kui me võtame teid vastu, siis oleme ka Kristuse vastu võtnud. Seepärast pean ma kogu oma tähelepanuga sellele mõtlema. Kui te kord jälle teele asute, saan ma ju taas oma paastureeglitesse süveneda. (Kõrbeisade tarkus, Kristlik kirjastusselts Logos, Tallinn 1999)
Paastuaeg ei tähenda kurba ja piinarikast enesevaevamist, vaid see on rõõmus pühendumine ja süvenemine vaimulikele küsimustele. Ka ei tohi paast olla midagi, millest saab eesmärk omaette. Millestki loobumine (teatud toiduainetest, alkoholist, kohvist, tubakast, meelelahutustest, telerivaatamisest, vms) peab sündima rõõmsas teadmises, et seda on vaja oma meele ja vaimu puhastamiseks ja teritamiseks – Kristusele järgnemiseks tema teel Kolgatale ja sealt edasi ülestõusmishommikusse!
Kaunist küünlakuu jätku soovides
Urmas Viilma
Toomkoguduse õpetaja
Tallinna Toomkirik 07.02.2012