Kronoloogia

1167 – Lundi peapiiskop Eskil pühitses Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt La Celle’i kloostrist pärit munk Fulco (arvatavasti prantslane). Aastail 1169 ja 1178 olevat viibinud Tallinnas, kuid erilist edu eestlaste ristimisel ei saavutanud. Arvatakse, et nii Tallinnas kui ka Tartus olid juba sel ajal olemas tegutsevad kristlikud kogudused. Fulco abiliseks oli eestlasest munk Nicolaus. Nicolaus oli Norras Stavangeri kloostris (arvatavasti Püha Laurentiuse augustiinlaste ordu klooster Stavangeri lähistel Utsteinis) mungana elanud eestlane, kes paavst Aleksander III bullaga 9. septembrist (1171, 1172 või 1173. aastast) määrati piiskop Fulco abiliseks misjonitegevuses. Paavst on Nicolaust iseloomustanud kui vaga ja suursugust meest. Nicolaus viibis Eestis koos Fulcoga (1169 ja 1178), aga võibolla ka Fulco eemalviibimise ajal. Tema hilisemast saatusest ega ka sellest, kuidas eestlasest munk sai, teateid pole. Nicolaus oli esimene nimeliselt teadaolev eestlasest  vaimulik.

1193 – algab paavst Coelestinus III kuulutatud ristisõda Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamiseks.

1215 – Eesti- ja Liivimaa alad saavad Ema-maa ehk Maarjamaa nime. Paavst Innocentius III teatas Lateraani kirikukogul 1215 neljasaja patriarhi, kardinali ja piiskopi ning kaheksasaja abti palge ees: “Nagu Poja maad, nõnda ka Ema maad püüame me alati oma isaliku hoolitsemise innuga edendada” (Henriku kroonika, XIX,7).

1219 – taanlased tungivad Põhja-Eestisse, Toompeal pannakse alus tulevasele Toomkirikule.

1238 – Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Taanile, Tallinnast saab Eestimaa hertsogkonna pealinn.

1227 – vabadusvõitlus,mis oli alanud 1208, lõpeb eestlaste alistamisega, Tallinn kuni 1238. aastani Mõõgavendade ordu valduses.

1240 – luuakse Tallinna piiskopkond, mille peakirikuks on kivist ehitatud ja Püha Neitsi Maarjale pühendatud Toomkirik.

1266 – Tallinnas on olemas toomkapiitel (arvatavasti ka toomkool).

1319 – nimetatakse esmakordselt kirjalikult Tallinna toomkooli.

1343 – Jüriöö ülestõus.

1346 – Valdemar IV müüb Põhja-Eesti Saksa Ordule, kes pandib selle 1347 Liivimaa Ordule.

1521 – Saksamaal ilmub Martin Lutheri Suur Katekismus.

1523 – Eestis algab usupuhastus.

1524 – reformatsiooniliikumine jõuab Tallinna, pildirüüste kirikutes.

1525 – raad saadab katoliiklust pooldavad preestrid ja mungad linnast välja , Saksamaal ilmub eestikeelset teksti sisaldav luterlik raamat.

1535 – Wittenbergis ilmub alamsaksa- ja eesti keeles S. Wanradti ja J. Koelli luterlik katekismus.

1552 – ilmub esimene eestikeelne raamat (luterlik käsiraamat Liivimaal kasutatavates keeltes, millest ühtegi eksemplari pole säilinud).

1553 – tulekahju Toompeal.

1558 – Vene vägi tungib Eestisse, algab Vene-Liivi sõda.

1561 – Tallinna ja Harju-Viru rüütelkonna alistumine Rootsi kuningale, Toomkirikus lõpevad katoliku jumalateenistused (viimasena Tallinnas).

1570 – venelased piiravad edutult Tallinna.

1572 – ilmub esimene eestikeelne aabits.

1574 – venelased piiravad edutult Tallinna (nagu ka 1575., 1576. ja 1577.a.).

1581 – tulekahju Toompeal.

1583 – lõpeb Vene-Liivi sõda.

1602-1603 nälg ja katk Eestis.

1621 – esimesed andmed oreli olemasolu kohta Toomkirikus.

1629 – Altmargi vaherahu, kogu Eestimaa läheb Rootsile.

1630 – Tartus asutatakse Eesti esimene gümnaasium.

1632 – asutatakse Academia Gustaviana.

1636 – luuakse esimene eestikeelne Toomkogudus.

1637 – esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatuna ilmub Toomkoguduse pastori H. Stahli saksa- ja eestikeelse kirikukäsiraamatu Hand- und Hauszbuch… (1632-38) II osa, lauluraamat.

1638 – luuakse konsistoorium.

1641 – Toomkiriku raamatukogu asutamine.

1652 – kuninganna Kristiina kingib Toomkirikule Mõigu mõisa, tulevase vanadekodu.

1684 – suur tulekahju Toompeal, milles hävib ka Toomkiriku sisustus. Tulest jääb puutumata vaid Toompea linnus.

1685 – valmivad Toomkiriku kirikukellad. Neist suurem on Maarja-kell ja väiksem Lunastaja-kell (Salvator).

1686 – valmib kantsel (Chr. Akkermann), Toomkirikus peetakse pärast tulekahju taas esimene jumalateenistus. Rootsi kirikuseadus kinnitab luteri kiriku organisatsiooni, ilmub lõunaeestikeelne Uus Testament.

1694 – valmib Toomkiriku võidukaare krutsifiks.

1695 – 1697 viljaikaldus ja näljahäda Eestis.

1696 – valmib Toomkiriku altar (Chr. Akkermann) koos alatarimaaliga (maali asukoht teadmata).

1700 – algab Põhjasõda.

1710 – Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleeruvad Venemaa ees, rüütelkonna privileegid säilitatakse nn akordpunktidega, Toomkirikust saab Ritter- und Domkirche.

1711- konsistooriumisse kuuluvad ka ilmikud.

1715 – ilmub põhjaeestikeelne Uus Testament.

1721 – Uusikaupunki rahu, Venemaa saab Eesti- ja Liivimaa endale, 1710.a akordpunktid säilitatakse.

1725 – asutatakse toomvaestekool.

1730. aastatel valmib Toomkiriku kantsli kõlaräästas.

1739 – Tallinnas ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel, eestikeelse Toomkoguduse tegevus lakkab.

1742 – kinnitatakse 1710.a. akordpunktide kehtivust.

1743 – kaotatakse piiskopiamet.

1769 – Toomkool eraldatase Toomkogudusest.

1773 – asutatakse leskede varjupaik.

1774 – rajatakse Mõigus Toomkoguduse kalmistu.

1779 – valmib Toomkiriku läänetorn koos tuulelipuga.

1783 – Toomkirikus valmib Graebneri orel.

1819 – pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

1832 – keiser kinnitab uue evangeeliumi luteri kiriku seaduse, luuakse kindralkonsistoorium koos kindralsuperintendendi ametikohaga.

1834 – Ritter- und Domkirche valib oma konvendi kehtivat seadust rikkudes.

1839 – muudetakse 1832. a. seadust rüütelkonna kasuks.

1857 – hakkab ilmuma Perno Postimees, 1857-1861 ilmub ÕES-i toimetistes Kalevipoeg.

1858 – Mahtra sõda.

1866 – Toomkiriku altar saab uue, praeguse altarimaali (Ed. Gebhard, Kristus ristil).

1868 – keelatakse teoorjus.

1869 – Tartus toimub I üldlaulupidu

1870 – avatakse Tallinna-Peterburi raudteeliin.

1878 – Toomkirikus valmib Ladegasti orel.

1884 – Otepää kirikus õnnistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sini-must-valge lipp.

1885 – ametlikuks keeleks kehtestatakse vene keel.

1886 – asjaajamiskeeleks linna- ja vallavalitsustes saab vene keel.

1889 – seni halduslikult lahus olnud Toompea ühendatakse lõplikult all-linnaga.

1890 – Tallinna linna konsistoorium allutatakse Eestimaa konsistooriumile.

1909 – Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum.

1912 – valmib Toomkiriku keskküttesüsteem.

1914 – algab I maailmasõda, avatakse “Estonia” maja, Toomkiriku orel ehitatakse põhjalikult ümber (Sauer-orel).

1917 – I Eesti Kirikukongress võtab vastu Eesti Evangeeliumi Luteruse Kiriku Põhjuskirja.

1918 – kuulutatakse välja Eesti iseseisvus, Eesti Vabariigi sünd, algab Eesti Vabadussõda.

1919 – Ev.-Lutheri usu Koguduste Omavalitsuste Ajutise Korralduse seadus, II Eesti kirikukongress võtab vastu EELK põhikirja, mille järgi EELK on iseseisev ja iseennast valitsev vaba rahvakirik (kaotatakse kindralkonsistoorium), konsistooriumi esimeheks valitakse Jakob Kukk, valitsus allutab kõik luterlikud kogudused konsistooriumile

1920 – rahuleping Eesti ja Venemaa vahel, Vabadussõja lõpp, Jakob Kukk pühitsetakse esimeseks EELK piiskopiks (Kaarli kirikus), jõustub põhiseadus

1924 – punaste nurjunud riigipöördekatse Tallinnas, hakkab ilmuma ajaleht Eesti Kirik.

1925 – Riigikogu võtab vastu usuühingute ja nende liitude seaduse, Toomkirik koos kõikide varadega võetakse saksa koguduselt ära siseministeeriumi valitsemise alla.

1926 – jõustub usuühingute ja nende liitude seadus, hakkab ilmuma Usuteaduslik Ajakiri

1927 – esimene jumalateenistuse ülekanne ringhäälingus Kaarli kirikust, Toomkirik antakse Evangeeliumi Lutheri Usu Kiriku piiskopile kasutamiseks 99 aastaks, taasasutatakse eesti Toomkogudus, kogudus valib nõukogu, registreeritakse usuühing Eesti evangeeliumi luteri usu Toomkogudus, uus kogudus võetakse vastu üldkirikusse, kiriku remont koos järgneva jumalateenistusega, Toomkoguduse obrokimaad lähevad siseministeeriumi valitsemise alla.

1933 – kirikupäev võtab vastu Eesti Evangeelse Luteri Usu Kiriku Seadluse, Rein Uhke  Toomkoguduse õpetaja.

1934 – jõustub Kirikute ja usuühingute seadus, rahvaloenduse andmetel on Eesti elanikest 78,2% luterlased (874 026), piiskopiks pühitsetakse Hugo Bernhard Rahamägi, Paul Kuusik Toomkoguduse õpetaja, tema järel Kurt Saarse.

1935 – kehtestatakse EELK Põhimäärused , uuestiregistreerimisel saab kogudus nimeks  E. E. L. K. Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toomkiriku 700. aastapäeva tähistamine.

1936 – remont Toomkirikus, valitakse koguduse uus nõukogu.

1938 – Toomkirikut hakkab kasutama ka Pauluse kogudus.

1939 – Sõlmitakse Molotovi-Ribbentropi pakt, Eestisse tulevad nõukogude baasid, algab II maailmasõda, piiskopiks valitakse Johan Kõpp.

1940 – Eesti okupeeritakse nõukogude vägede poolt, nukuvalitsuse moodustamine, Eesti liidetakse Nõukogude Liiduga, suletakse Usuteaduslik Ajakiri ja ajaleht Eest Kirik, likvideeritakse saksa kogudus.

1941 – suurküüditamine, Saksamaa alustab sõda Nõukogude Liidu vastu, arreteeritakse Toomkoguduse õpetaja Kurt Saarse, kes kaob, algab saksa okupatsioon, eesti koguduse õpetajaks August Pähn.

1943 – kirikukogu annab volitused piiskopile.

1944 – Toomkirikus leiab ulualust Niguliste kogudus, konsistooriumi täiskogu määrab piiskoppide asendamise järjestuse, nõukogude väed vallutavad taas Eesti, sõja ajal on Eestist lahkunud 72 luteriusu õpetajat, eesotsas piiskop Kõpuga, Eestis asub Anton Eilart piiskopi kohuseid täitma, ta arreteeritakse.

1945 – Eestis asub piiskopi kohuseid täitma August Pähn, kogudusega ühinevad Niguliste kogudus ja Pauluse kogudus, uueks nimeks saab Piiskoplik Toom-Niguliste kogudus, avaldatakse Usuühingute tegevuse korraldamise ajutine juhend (kehtib aastani 1977), koguduse saab õpetajaks Elmar Paldra.

1949 – märtsiküüditamine, kogudust asub teenima Jaan Kiivit sen, kellest samal aastal saab peapiiskop, kirikukogu võtab vastu Eesti NSV-s tegutseva Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Põhikirja

1950 – eksiilis hakkab ilmuma Eesti Kirik, koguduse õpetajaks Rein Premet.

1951 – piiskopiameti asemel hakkab Eestis kehtima peapiiskopi amet.

1952 – hakkab kehtima EELK uus seadus.

1957 – piiskopi ameti asemel kehtestatakse eksiilis peapiiskopi amet.

1962 – ühendatakse Tallinna Peeteli kogudus Toomkogudusega.

1967 – peapiiskop Jaan Kiivit siirdub emerituuri.

1968 – peapiiskopiks pühitsetakse Alfred Tooming.

1970 – EELK annetajaliikmeid on 94 322.

1970 – sureb peapiiskop emer. Jaan Kiivit.

1975 – koguduse õpetajaks Erik Hiisjärv.

1977 – Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab seadluse Usukoondiste põhimäärus, sureb peapiiskop Alfred Tooming. 

1978 – peapiiskopiks pühitsetakse Edgar Hark.

1976 – Eestis on 141 luteri kogudust koos 15 filiaaliga.

1987 – asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts, EELK annetajaliikmeid on 49 354, peapiiskopiks pühitsetakse Kuno Pajula.

1988 – Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamine, “öölaulupeod”, esimene televisiooniülekanne jõuluõhtu jumalateenistusest Toomkirikus.

1989 – eesti keel kuulutatakse riigikeeleks, ilmuvad taas Uus Testament ja Psalmid.

1990 – riigi ametlikuks nimeks saab Eesti Vabariik, mõrvatakse Türi pastor Harald Meri, taas hakkab ilmuma ajaleht Eesti Kirik, koguduse õpetaja Erik Hiisjärv siirdub emerituuri, õpetajaks saab Ivar-Jaak Salumäe.

1990 – Tallinna Kultuuriväärtuset Ameti ja Eestimaa Rüütelkonna toel algavad kirikus vapp-epitaafide puhastamis- ja konserveerimistööd.

1991 – Ülemnõukogu võtab vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, Venemaa tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust, EELK annetajaliikmeid on 69 299, Kirikukogu võtab vastu uue Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põhikirja.

1992 – rahvahääletusel võetakse vastu uus põhiseadus.

1993 – Riigikogu võtab vastu kirikute ja koguduste seaduse.

1994 – peapiiskopiks pühitsetakse Jaan Kiivit jun.

1995 – asutatakse Tallinna Toomkiriku Oreli Fond.

1996 – Porvoo deklaratsiooni allakirjutamine Toomkirikus, sõlmitakse oreli restaureerimise leping, toimuvad esimesed Tallinna Toomkiriku päevad (hilisemad Tallinna Toompäevad).

1998 – restaureeritakse Toomkoguduse orel.

2000 – asutatakse ja antakse esmakordselt üle Toomkoguduse kultuuripreemia ja sellega kaasnev Maarja medal. Rahvaloenduse andmetel peab ennast luterlaseks 152 237 inimest. EELK annetajaliikmeid on 47 112.

2002 – Tallinna linna “Kirikute Renessans”- programmi raames algavad suured restaureerimistööd Toomkirikus (katus, välisfassaad, torn, aknad).

2005 – peapiiskopiks pühitsetakse Andres Põder. EELK annetajaliikmeid on 39 876.

2010 – Toomkoguduse õpetajaks valitakse Urmas Viilma.

2011 – taasavatakse Tallinna Toomkool.

2012 – Toomkoguduse abiõpetajaks valitakse Arho Tuhkru.

2013 – Uuendatakse kiriku küttesüsteem. Kirik on talvel soe.

2014 – Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma valitakse EELK peapiiskopiks.

2015 – Restaureeritakse Toomkiriku välisuksed. Urmas Viilma seatakse EELK peapiiskopi ametisse ja Toomkoguduse õpetajaks valitakse Arho Tuhkru. EELK annetajaliikmeid on 30 000.

Laupäev, 21 oktoober 2017
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu. Kavas P. Süda, J. Alain, B. Sløgedal, Y. Kakinuma

  • 13:00 – 14:00
    Ungarikeelne JUMALATEENISTUS käärkambris

Pühapäev, 22 oktoober 2017
  • 10:00 – 11:00
    Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu korraline koosolek

  • 11:00 – 12:30
    MISSA - 20. pühapäev pärast nelipüha. Usk ja uskmatus. Turu Toompraost Heimo Rinne (jutlus), peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo, solist Maire Martinson. Kirikukohv.

  • 12:30 – 12:30
    NB! Pühapäevakooli lapsed ja vanemad on oodatud laupäeval, 21.10 Keilasse kirikupäevale. Täpsem info: 5537 246, Merje

Kolmapäev, 25 oktoober 2017
  • 17:00 – 17:30
    Kesknädala VESPER orelimuusikaga

  • 18:00 – 20:00
    LEERIKURSUS koguduse kantseleis

Laupäev, 28 oktoober 2017
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kristel Aer. Kavas J. S. Bach, H. Howells

Pühapäev, 29 oktoober 2017
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - 21. pühapäev pärast nelipüha. Jeesuse saadikud. Peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu

Teisipäev, 31 oktoober 2017
  • 18:00 – 19:30
    Reformatsiooni 500. juubeliaasta lõpetamise JUMALATEENISTUS. Kaasa teenib Tallinna praostkonna ühendkoor

Kolmapäev, 01 november 2017
  • 17:00 – 17:30
    Pühakutepäeva VESPER orelimuusikaga

  • 18:00 – 20:00
    LEERIKURSUS koguduse kantseleis

Neljapäev, 02 november 2017
  • 09:00 – 10:00
    Hingedepäeva PALVUS

  • 18:00 – 19:00
    Hingedepäeva muusikaline ÕHTUPALVUS. Kaia Urb (sopran), Alina Sakalouskaya (mandoliin), Kadri Ploompuu (orel)

Laupäev, 04 november 2017
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Pille Metsson. Kavas C. Franck, L. Vierne, A. Kapp

Pühapäev, 05 november 2017
  • 11:00 – 12:30
    MISSA

Kolmapäev, 08 november 2017
  • 18:00 – 19:00
    LEERIKURSUS koguduse kantseleis

  • 18:00 – 18:00
    PALVUS Taizé lauludega kirikus

Suur kalender

Maarja kirik

Maarja kirik