Palmipuudepüha juhatab sisse Vaikse Nädala

Viimane pühapäev paastuajas on palmipuudepüha, mis juhatab sisse Suure Nädala ehk Vaikse Nädala ehk Kannatusnädala. Palmipuudepühal on sama sõnum, mis 1. advendil – Taevase valitseja tulek. Piibel räägib, kuidas Jeesus sõidab viimast korda Jeruusalemma linna sisse, vastu oma kannatusele ja surmale. Sellel päeva tervitab rahvas teda kui valitsejat, kuningat. Nad laotavad Jeesuse teele palmioksi (sellest ka püha nimetus) ning riideid. Kuid Jeesus sõidab Jeruusalemma emaeesli seljas, millega näitab, et ta on tulnud kui Jumala kannatav sulane, mitte kui maine kuningas (Jh 12:12-19; Mt 26:6-13; Mk 14:3-9). Vana Testamendi prohvetid on ennustanud päästja tulekust just sel kombel. Samal nädalal on Suur Neljapäev, kui Jeesus sööb viimast korda oma jüngritega ühises söögilauas (Mt 26:20-25; Mk 14:17-21; Lk 22:14-23). Sellel päeval mälestatakse püha õhtusöömaaja ehk armulaua sisseseadmist Jeesuse poolt. Kristlaskond pühitseb igal pühapäeval jumalateenistusel armulauda kui püha sakramenti.
Ühisele söömaajale jüngritega järgneb Jeesuse palve Ketsemani aias (Mt 26:36-46; Mk 14:32-42; Lk 22:40-46) ning tema vangistamine öösel samas paigas (Mt 26:27-56). Ta viiakse ülempreester Kaifase ja juutide Suurkohtu ette, kus langetatakse surmaotsus (Mt 26:57-68). Otsuse peab kinnitama maavalitseja Pilaatus ning Jeesus viiakse tema ette hommikul (Mt 27:11-31) .

Ristitee peatused

Suur Reede on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide – Jeesus löödi risti ning ta suri (Mk 15; Mt 27, Lk 22-23; Jh 18-19). Ristilöömine oli roomlaste viis hukata riigivastased, mässajad, orjad. Suure Reede liturgiline värv on must. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Algristikoguduses peeti iga reedet Jeesuse surma mälestuspäevana. Vaikne Laupäev on vaikne ootuse päev. Jeesuse surma järel oli sabat ehk hingamispäev, ei tohtinud tööd teha ega reisida. See on tõeline hingamispäev, sest Jeesus puhkas sel päeval hauas. Öeldakse, et Vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Värv kirikus sellel päeval on samuti must. Sellele järgneb kristlaste võidupüha, kõige suurem rõõmupüha aastas – ülestõusmispüha. Selle päeva sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Vaikse Laupäeva ja 1. ülestõusmispüha vahelisel ööl peetakse mõnel pool luterlikuski kirikus vigiiliat nagu see on kombeks rooma-katoliku ja ortodoksses kirikus. Valvatakse kogu öö, oodates ülestõusmispüha hommiku saabumist. Eestis on kombeks koguneda varahommikusele jumalateenistusele päikesetõusu ajal. Toomkirikuski toimub ülestõusmispüha hommikul kell 8 nn valgusepalvus. Piibliteksid kõnelevad sellest päevast, et mõned naised läksid Jeesuse hauale, et surnukeha kombekohaselt õliga võida, kuid ei leidnud seda eest. Neile ilmus ingel, kes teatas, et Kristus on surnuist üles tõusnud (Mk 16:1-8; Mt 28:1-10: Lk 24:1-12; Jh 20:1-10). Vanasti peeti ülestõusmispühi nädal aega ja seda aega nimetati nimetati “Issand valges”. Tavaliselt ristiti 1. ülestõusmispühal katekumeene, neid kes soovisid kogudusega liituda ning olid saanud vastava ettevalmistuse.


Tallinna Toomkirik 31.03.2012

Reede, 26 aprill 2019
  • 17:00 – 18:00
    Armeenia suursaatkonna poolt korraldatud KONTSERT genotsiidi ohvrite mälestuseks. Emmanuel Hovhannisyan (dudukk), Vardan Badalyan (tenor), Kadri Ploompuu (orel). Vaba sissepääs

Laupäev, 27 aprill 2019
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Tiit Kiik. Kavas J. S. Bach, J.-N. Lemmens, E. Aarne

Pühapäev, 28 aprill 2019
  • 11:00 – 12:00
    PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORETRING

  • 11:00 – 12:30
    MISSA - Ülestõusmisaja 2. pühapäev. Quasimodogeniti; Dominica in albis. Ülestõusnu tunnistajad. Peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, stud theol Rene Paats, organist Kadri Ploompuu, solist Maire Martinson

Laupäev, 04 mai 2019
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu. Kavas J. S. Bach, J. Brahms, O. Merikanto

  • 12:45 – 14:15
    Ungarikeelne JUMALATEENISTUS käärkambris

  • 17:00 – 18:00
    Maailma Muusika Päevad. KONTSERT "Läbi laulude metsa". Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav. Piletitega. Korraldab Eesti Muusika Päevad

Pühapäev, 05 mai 2019
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - ülestõusmisaja 3. pühapäev. Misericordia Domini. Hea karjane. Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, solist Merje Uppin. Kaasa teenivad külalised Rochesteri piiskopkonna Püha Augustinuse Kolledžist Inglismaalt.

Teisipäev, 07 mai 2019
  • 20:00 – 21:00
    Maailma Muusika Päevad. KONTSERT "Kõlage kaugele, võimsad kellad". Monika Mattiesen (flööt), Jakob Tulve (elektroonika), Nathan Tulve (elektroonika), Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve. Piletitega. Korraldab Eesti Muusika Päevad

Kolmapäev, 08 mai 2019
  • 17:00 – 17:30
    Kesknädala VESPER orelimuusikaga

Laupäev, 11 mai 2019
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Miina-Liisa Kuusemaa. Kavas G. Frescobaldi, J. S. Bach, H. Lepnurm, R. Toi, M. Hakanpää

Pühapäev, 12 mai 2019
  • 11:00 – 12:30
    PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING. Pühapäevakooli õppeaasta lõpetamine.

  • 11:00 – 12:30
    MISSA - ülestõusmisaja 4. pühapäev. Jubilate. Jumala rahva koduigatsus. Emadepäev.Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo

  • 15:00 – 16:00
    MISSA Merivälja Pansionaadis

Suur kalender

Maarja kirik

Maarja kirik