Hauatähised
Toomkiriku silmapaistvamad hauamonumendid esindavad erinevate ajastute raidkivikunsti stiilisuundi. Kooriruumi lõunaküljel on kaunis renesanssteos – Rootsi väepealik Pontus De la Gardie’ ja tema abikaasa, Rootsi kuninga Johann III tütre Sofia Gyllenhielmi polükroomne, algselt rikkalikult kullatud sarkofaag koos juurdekuuluva epitaafiga (Aret Passer, 1589-1595). Üks sarkofaagi külgreljeefidest kujutab Narva piiramist 1581, mil Pontus De la Gardie vallutas Narva. Väejuht uppus neli aastat hiljem Narva jõkke.
Barokkiajastust esindab tagasihoidlikum meistritöö – Johan Hastferi portree-epitaaf 1676.a. Rootsi kujur Nicolaes Millichi loomingust (peauksest parempoolsel piilaril). Imekombel elasid nimetatud raidkiviteosed üle kirikut XVII sajandil laastanud tulekahju.
Miniatuursele antiiktemplile sarnanev valgest marmorist sarkofaag põhjalöövis tähistab Šoti päritolu Vene admirali Samuel Greighi hauda. Selle, keisrinna Katariina II soovil valminud klassitsistliku monumendi kavandi autor on väljapaistev Peterburi arhitekt itaallane Giacomo Quarenghi (1788), teostaja – skulptor Giuseppe Luciani.
Viisteist aastat varem oli sama valitsejanna käsk lõpetanud matmise kirikutesse. Ometi tehti ümber maailma purjetanud baltisakslasest Vene admirali Adam Johann von Krusensterni puhul 60 aastat hiljem toomkirikus erand – admirali rahupaika, eelmise mälestusmärgi kõrval, märgib pseudogootilik dolomiidist hauasammas (Tallinna kiviraidur Johann Gottfried Exner, 1848).
Samuel Greighí hauamonument
