Näitus „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ on toomkirikus avatud ning on aeg meenutada, kuidas meister kirikuga igaveseks ajaks seotud sai.

Alustagem meenutusega sellest, kuidas 6. juunil 1684. aastal puhkes Toompeal tulekahju. Kella kümne paiku kiriku kõrval asuvast majast alguse saanud tuli levis kiiresti ümberkaudsetele puithoonetele ja kirikule nii, et „isegi surnukehad haudades põlesid”. Tuli vaibus õhtuks, puutumata jäid vaid üksikud Toompea hooned. Põles ära toomkiriku puust torn, orel ja suur osa puidust sisustusest.

Kohe peale põlengut asuti kirikut taastama, koguti raha ja otsiti kaastöölisi. Köningsbergist pärit puunikerdaja, 1675. aastast Tallinna kodanik ja 1677. aastast vabameister Christian Ackermann oli üks, kes palgati. Tema esimeseks tööks oli teha uuele kantslile nikerdatud kaunistused, tisleritöö tegi Johan Gieseken ning värvimis-kuldamistööd kahjuks keegi tundmatuks jäänud meister. Esimene jutlus Ackermanni nikerdustega kantslist peeti 1686. aasta esimesel jõulupühal.

1694. aastal valmis Ackermanni töökojas juba toomkiriku võidukaare Kolgata-grupp ning samal aastal alustas vabameister koos tisler Herman Berentsi ja Rüütelkonna portretist Ernst Wilhelm Londiceriga tööd altariseina juures. Altarisein valmis 1696. aastal ning tuleb tunnistada – tegemist oli ennenägematult imposantse kõrgbarokk-stiilis altariseinaga, loodud kuningas Karl XI toetusel ja parimatest parimate meistrite poolt.

Paralleelselt nimetatud töödega valmistas Ackermann oma sellide ja õpipoistega toomkirikus oma viimse puhkepaiga leidnud aadlikele vappepitaafe, pannes aluse kohalikule, sõna otseses mõttes akermanlikule vappepitaafide traditsioonile.

Erinevalt paljudest teistest kirikutest, kus Ackermanni töökojast tellitud vappepitaafe leidus, on Toomkirkus neist peaaegu kõik (suuremate väiksemate kahjustustega) säilinud. Tasub vaatama tulla!

Teksti on koostanud dr. Tiina – Mall Kreem

Foto autor Endel Apsalon