PEAPIISKOP URMAS VIILMA: VÄÄRITI MÕISTETUD SÕNAVABADUS PÕHJUSTAB SÕNAREOSTUST

4. DETSEMBER 2019

Täna Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud advendikõnes jagas peapiiskop Urmas Viilma oma mõtteid ühiskonnaelu aktuaalsetel teemadel: kliimadiskussioonist, vägivallast ja naiste instrumentaliseerimisest, sõnelemisvabadusest ja sekularismist kui uuest ideoloogiast.

Iga-aastaseseks traditsiooniks kujunenud advendimõtiskluses täheldas peapiiskop Urmas Viilma, et lõppev aasta oli riigi jaoks rikas mitmete auväärsete juubelite ja tähtpäevade poolest, kuid lisas, et sisemiselt rikkaks ei muuda meid mitte peod ja juubelid, vaid inimeste teenimine ning igapäevane töö. „Kiriklik armastustöö inimeste juures algab juba enne uue elu sündi ning ulatub ka üle aja ja maise elu piiri igavikku,“ ütles Urmas Viilma, leides, et sageli ei leia selline tegevus avalikku äramärkimist, sest meedias on atraktiivsem tähelepanu suunata pigem välistele ja maistele asjadele, mis kiriku jaoks pole mitte põhi-, vaid tugitegevused.

Kliimadiskussioonil peatudes nentis Urmas Viilma, et teda häirib see, kuidas kliimamuutuste peatamist püütakse sageli motiveerida esmajärjekorras tulevikuinimese isikliku heaolu säilitamise vajadusega. „Egoistlik on päästa maailma vaid selleks, et inimene saaks siia rajada maapealse Paradiisi. Ristiinimene hoolib loodust ehk loodusest ainuüksi juba seetõttu, et Jumal ise on pannud ta selle eest vastutama,“ märkis ta.

Peapiiskop Viilma peatus ka perevägivalla ja naiste õiguste teemadel, täpsemalt nende kajastamisel meedias: „Olen vahel imestanud, kuidas mõni meediaväljaanne võib oma veebiväljaande ühes rubriigis avaldada artikli või analüüsi lähisuhtevägivallaga seotud probleemidest ja naiste väärkohtlemisest, samal ajal aga jätkata teises rubriigis sisutute ja maitsetute jutunupukeste avaldamist naistest, keda kujutatakse vaid ihaobjektidena.“

Emakeele aastaga seonduvalt avaldas peapiiskop seisukohta, et ühegi teiste suhtes lugupidavalt ja väärikalt käituva inimese sõna ei saa olla kunagi lõpuni vaba. „Täielikult vaba sõna on piirideta ja ujuva tähendusega ning muutub seetõttu oma olemuselt sisutuks, isegi mõttetuks,“ nentis ta. Sõnavabadust mõistetakse tema tähelepaneku kohaselt Eestis pigem hoopis sõnelusvabadusena, sellisest vääriti mõistetud sõnavabadusest tekib aga sõnareostus. Viimast tuleks käidelda samamoodi nagu prügi ehk et igaüks meist peaks teadlikult hakkama tegelema sõnasorteerimisega. Jõulurahu tagamiseks pidas Viilma mõistlikuks sõlmida ühiskonnas kultuurse kõne kokkulepe. Ta pakkus retsepti ka sõnamürgisõltlastele: „Võõrutusraviks saab olla ainult täielik vaikimine, sõnapaast, mis on igast sisutust sõnast tähenduslikum ja kõnekam!“

Urmas Viilma avaldas veendumust, et usuvabadus eeldab alati erinevate religioossete maailmavaadete olemasolu ühiskonnas. Kui jääb alles ainult üks ametlikult toetatud usuline maailmavaade või filosoofia, lõpeb usuvabadus ja riigikiriku rolli võtab hiilivalt endale sekularism kui maailmavaade – uus vaimsus. „Olen seisukohal, et kui jätkame ilma üleüldise kohustusliku religiooniõpetuse rakendamiseta Eesti üldhariduskoolides, oleme põhiseaduses sõnastatud riigikiriku puudumise põhimõttega vastuollu jõudmisele väga lähedal,“ leidis Viilma.

Peapiiskop Viilma kinnitas, et kirik on ühiskonnas kohal ning täidab oma põhiülesannet – kuulutab rõõmusõnumit Jumala armust ja teenib ligimest – erineval viisil kõikides eluvaldkondades ning lisas: „On aegu, mil kirikul tuleb oma väärtustest ja põhimõtetest lähtuvalt kaasa kõnelda ka poliitilises elus, toetada teatud poliitikat või vastanduda teatud poliitikale – ikka selleks, et teenida ligimest ning aidata kaasa kujundada ühiskonda, mille liikmeid iseloomustab rahu taotlemine ning armastav, austav ja hooliv hoiak nii kaasinimeste kui kogu ülejäänud kaasloodu suhtes.“ Lõpetuseks soovis peapiiskop Urmas Viilma kaunist advendiaja algust, rahu ja kosutust hingele ning rohket Jumala õnnistust.

Peapiiskop Urmas Viilma kõne advendimõtisklusel: https://www.eelk.ee/et/uudised/peapiiskop-urmas-viilma-kone-advendimotisklusel-a-d-2019/

Ootuseaeg on üks ilusamaid aegu, mis meile on kingitud, kuna ootusesse saab külvata lootust. Ettevalmistus justkui suurendab  seda võimalust, et asju annab muuta ja teha paremaks. Jõulude ootusega on meil  kaasas see, millisena mäletame oma möödunud Jõule, nõnda kangastub tänase kõrval ka möödunu. Advendi aeg on alati kõiki inimesi siduv ja samas jäävad igaühele kaasas käima mälestused oma kodu, perekonnaga, lapsepõlve või oma lastega. Teisalt, aga on siin alati peidus midagi uut. Kindluse uueks aastaks ja edasiminekuks annab just punkt, millest kogu loodu täisuslikkuse ime saab alguse.

Võta tühi kingakarp ja täida see armsate ning loovust arendatavate asjadega – too see mõnda meie kogumispunkti ning loome üheskoos lastele ilusaid mälestusi! 

Pakitud ja markeeritud karbi võid tuua Tallinna Toomkirikusse.

Ka sel aastal teeme koostööd Sõbralt Sõbrale poodidega üle terve Eesti! Leia endale lähim kogumispunkt siit – https://sobraltsobrale.ee/kauplused/

Rohkem infot: www.starintheeast.net/et

Leia mõni seisma jäänud kingakarp, otsusta, kas tahad kingitust teha 2-4, 5-9 või 10-14 aastasele lapsele ning täida see meelepäraste kingitustega. Eelistatud kingitused on sooneutraalsed, kuid kui tahad kingitust kindlasti teha just tüdrukule või poisile, tee ka sellekohane märge. Kodulehelt www.starintheeast.net saab printida välja juba meie poolt disainitud sildi. Kui kingitus sobib mõlemale, tee selge ristike mõlema soo kastidesse.
Eelistatud ning ennast tõestanud kingitused on loovust arendavad nagu joonistamis- ja voolimisvahendid ning konstruktorid ja pusled. Midagi pehmet ja armsat nagu kaisukaru ning toredad ajaviitmisvahendid nagu pall ja muud mängud. Soojad riided nagu aluspesu, sokid, mütsid. Hügieeniabiks näiteks hambahari, hambapasta ja seep. Midagi magusat nagu näiteks karamellid ja muud klaaskommid (šokolaad võib kahjuks reisil sulada).

Transport Jordaaniasse, Indiasse ja Gruusiasse on kahjuks üsna kulukas, selletõttu palume, et iga kingakarbiga tehtaks transpordikulude katteks ka 5 eurone annetus.
Annetus € 5.00 iga karbi eest on vajalik mitte ainult konteineri transpordikulude katmiseks, kuid ka kogu ürituse korraldamiseks Baltimaades ning tollivormistuse, transportimise, ladustamise kindlustamiseks ning vabatahtlike meeskonna loomiseks, kes teostaks karpide jagamist otse lastele Jordaanias ja Indias. Sel aastal hõlmab “Täht idas“ 6 riiki ja 3 kontinenti.
Möödunud aastal olid küllaltki paljud karbid ilma selise annetuseta.
Ühtegi karpi ei jäetud seetõttu saatmata, kuid suur tänu neile, kes annetasid mitte ainult oma karbi eest. See aitas hüvitada puudujääki. Ka sel aastal, kui sul on võimalik, anneta ka mõne teise karbi eest. Annetuse selgitus “Täht idas“

Sul pole aega karbi jaoks? Sa ei taha joosta ühest poest teise? Me teeme seda sinu asemel! 25 euro suurune annetus katab ühe karbi sisu ja logistikakulud. Sellel eesmärgil anneta ühingu Ühiskoonnatöö Sihtasutuse arvele viitega ”Tehke kingitus minu eest”. Annetused, mis on laekunud peale 12. detsembrit, me kahjuks enam ei jõua muuta karbiks, kuid see muutub seemneivaks järgmise aasta ürituse jaoks.

Arveldusarve nr :EE131010220214844220
Selgitus: ”Täht idas” või ” Tehke kingitus minu eest”
Saaja: Ühiskonnatöö sihtasutus

Laupäeva, 9. novembri õhtul kogunes Toomkirikusse arvukalt Taizé vennaskonnast ja muusikast huvitatuid nii Toomkogudusest kui teistest kogudustest. Üheskoos peeti palvus Taizé lauludega, millel osales ka vend Philip Taizést. Palvusel osales üle 40 inimese. Palvuse järel oli kõikidel soovijatel võimalik tee- ja kohvitassi ääres ajada juttu omavahel ning esitada küsimusi vend Philipile. Palvuse korraldamise üheks ajendiks oli Eesti Taizé-huvigrupi soov korraldada lähiaastatel Eestis Taizé regionaalkohtumine ning selle õnnestumise korral tuua Eestisse ka noorte aastavahetuse kohtumine.

Täna, 31. oktoobril tähistab meie kirik koos teiste evangeelsete kirikutega usupuhastuspüha. Jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja abipraost Arho Tuhkru.

Usupuhastuspüha jutluses ka karjasekirjas kutsus peapiiskop vaimulikke ja kogudusi üles taastama ajalooline Martin Lutheri kuju Keila lähistel Kumnas.

Peapiiskop Urmas Viilma meenutas karjasekirjas reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi õigele vundamendile. „Oleme kõik tööriistad Jumala käes – teenijad, kes võime teha oma tööd vaid niivõrd, kuivõrd Jumal seda võimaldab,“ ütles peapiiskop Urmas Viilma. Ta viitas apostel Pauluse sõnadele: „Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.“(1Kr 3:7–8)“ ja lausus, et me kõik teeme Jumala tööd oma annetega: „Kes istutab, kes kasvatab, kes lõikab tagasi, kes korjab saagi. Ainult oma panusega ei suuda me muuta puud viljakandvaks ega maailma paremaks. Kõik üheskoos kristlikule usule kui kandvale vundamendile toetudes võime saavutada parima tulemuse.“

„Maailm kestab ja istutustöö jätkub, nagu jätkub alatine uuenemine – semper reformanda – ühiskonnas tervikuna, nagu ka kirikus,“ ütles Urmas Viilma. „Kui muudame suunda, kui vahetame pealisehitise otstarvet inimlikest huvidest ja himudest lähtuvalt, vajame uut reformatsiooni. Nagu 500 aasta eest, peame ka täna iga muutuse lähteallikana võtma Martin Lutheri eeskujul kätte Pühakirja ning usaldama end täielikult Jumala armu alla.“

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamisel kahe aasta eest istutati Eestimaal üle 500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu. Tookordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud ütlusest: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Viilma kutsus üles sama väärikalt tähistama mõne aasta pärast ka reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäeva ja taastama kiriku ning kogukonna ühiste jõududega Martin Lutheri kuju selle ajaloolises asukohas, Keila lähedal Kumnas.

PALVUS TAIZE LAULUDEGA toimub laupäeval, 9. novembril kell 17:00 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

Palvusel osaleb vend Philip Taizest.
Palvuse järel on kaetud teelaud, mille katmiseks võib igaüks meelepärast kaasa tuua.

Olete oodatud!

Muusika, mõtisklus ja palved hingedepäevaks.

KARJASEKIRI

usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval,

31. oktoobril 2019

Kahe aasta eest tähistasime reformatsiooni 500. aastapäeva. Sel puhul istutati Eestimaal üle 500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu. Tookordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud ütlusest: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“

Maailm kestab ja istutustöö jätkub, nagu jätkub alatine uuenemine – semper reformanda – ühiskonnas tervikuna, nagu ka kirikus. Võimaliku maailma lõpu saabumisele, kasvõi kliimakatastroofi kaudu, peaksime mure ja hingevärinaga mõtlema eriti siis, kui me ei ole ennast veel sidunud Kristusega ega andnud end ja oma elu Tema hoole alla. Nõnda peab alatine uuenemine kirikus suunama meid Kristusele lähemale, mitte temast eemale.

Oleme kõik tööriistad Jumala käes – teenijad, kes võime teha oma tööd vaid niivõrd, kuivõrd Jumal seda võimaldab. Apostel Paulus on selle kohta öelnud: „Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.“(1Kr 3:7–8). Me teeme Jumala tööd oma annetega: kes istutab, kes kasvatab, kes lõikab tagasi, kes korjab saagi. Ainult oma panusega ei suuda me muuta puud viljakandvaks ega maailma paremaks. Kõik üheskoos kristlikule usule kui kandvale vundamendile toetudes võime saavutada parima tulemuse.

Kandvast vundamendist kui elu alusest kirjutab apostel Paulus: „Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus.“(1Kr 3:11). Nõnda on meil kristlastena lihtne, sest meie eest on vundament juba rajatud. Alus on pandud, millele ehitada, suund on kätte näidatud ning meie asi on jätkata samas suunas. Kui muudame suunda, kui vahetame pealisehitise otstarvet inimlikest huvidest ja himudest lähtuvalt, vajame uut reformatsiooni. Nagu 500 aasta eest, peame ka täna iga muutuse lähteallikana võtma Martin Lutheri eeskujul kätte Pühakirja ning usaldama end täielikult Jumala armu alla.

Et väärikalt meenutada reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi Kristuse vundamendile – oleme võtnud nõuks taastada reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäevaks ajaloolise Martin Lutheri kuju Keila lähistel. Ühendagem selleks oma jõud kindlas veendumuses ja usus, et meie usu ainus puhastaja ja uuendaja ning kristliku elu ainus alus ja vundament on Issand Jeesus Kristus!

Urmas Viilma

Peapiiskop

Toomkirikus oli Luterliku Maailmaliidu kesk- ja ida-Euroopa kirikujuhtide konsultatsiooni avajumalateenistus

Luterlike kiriku esindajad kesk- ja ida-Euroopast kogunesid Tallinnasse konsultatsioonile, mis algas Toomkirikus avateenistustega 28. oktoobri õhtupoolikul. Teenis ja jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kes on ühtlasi ka Luterliku Maailmaliidu asepresident. Peapiiskopi assisteerisid õpetajad Anne Burghardt ja Arho Tuhkru.

Ühispildil ( foto Joel Siim) on peapiiskop Viilma kõrval Luterliku Maailmaliidu peasekretär õpetaja dr Martin Junge, keda Eestimaal sai võõrustatud viimati 2014. aastal.

Hea Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse sõber!

Toomkoguduse infokiri Katedraali Sõnumid on pilguheit meie koguduse suvisesse ja sügisesse ellu.  Sellesse numbrisse mahtus Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 andmine emeriitprofessor Kalle Kasemaale. Samuti on heameel õnnitleda meie koguduse dirigenti Veljo Reierit tema 60. sünnipäeval. Toomkogudusele oli meeldejäävaks päevaks tiibklaveri saamise lugu, mille kinkis EELK Toetusfond lahkete annetajate abil.

Pildireana saab ülevaate suvel toimunud Taani lipu ehk Dannebrog 800 sündmustest Toomkirikus ja Tema Majesteet Taani kuninganna Margrethe II külaskäigust. 

Eriline rõõm on meie lastest ja noortest, kes olid laagris Naissaarel ja seenioride tegemistest ja kooskäimistest.  

Lugemiseks laadige palun alla manuses olev Katedraali Sõnum.

Kohtumiseni ikka Toomkirikus!

Arho Tuhkru

KATEDRAALI SÕNUMID Lõikuskuu 2019 saab lugeda siit: http://toomkirik.ee/wp-content/uploads/2019/10/2019-okt-Katedraali-sõnumid-okt_nett.pdf

Toomkoguduses on sellel pühapäeval Piiblipüha, mil tähistame eestikeelse
piibli esmailmumise 280 juubelit

Meie emakeelse piibli trükkimisest täitub 280 aastat. Selle tähistamiseks on
Toomkoguduses sellel pühapäeval 27. oktoobril kell 11 Piiblipüha. Missal
jutlustab peapiiskop Urmas Viilma, assisteerib õpetaja Arho Tuhkru, organist
Kadri Ploompuu, kaasa teenib toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri
juhatusel. Eesti Piibliselts tutvustab piiblinäitust ja piibliseltsi poolt
on tervitamas peasekretär Jaan Bärenson. Peale missat on kaetud kohvilaud.

Lõikustänupüha jumalateenistusel 13. oktoobril andis Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt emeriitprofessor Kalle Kasemaale üle koguduse 2019. aasta Maarja medali ja kultuuripreemia.

„Meie tänavune Maarja medali ja kultuuripreemia laureaat ei ole peljanud sügavikke ja ta on vahendanud rahvale tekste, mis võib-olla jääksid kättesaamatuks, kui teda poleks olnud, kui ta ei oleks seda tööd teinud,“ sõnas Treufeldt preemiat üle andes.
Toomkoguduse nõukogu otsusel valitud 20. Maarja medali laureaat Kalle Kasemaa on paljude kristlike traditsioonide ning erinevate religioonide mõistmisel sillaehitaja ning kirjapärandi tutvustaja, suurepärane kultuuri-, religiooni- ja mõtteloolane, paljude luterliku kiriku vaimulike õppejõud.

Vaimulik, teoloog ja tõlkija
Kalle Kasemaa on sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus. Õppis 1957–1961 Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis teede ja sildade ehitust. Aastatel 1966–1973 õppis EELK Usuteaduse Instituudis. Teoloogiamagistri dissertatsiooni kaitses samas 1976. aastal. Teoloogiadoktor aastast 1997 (TÜ).
Kasemaa oli 1973–1978 Palamuse ja aastatel 1978–2003 Võnnu koguduse õpetaja. Usuteaduse instituudi lektor 1978–1981, kuni 1990. aastani dotsent ja edasi professor. 1991–1996 oli Kasemaa Tartu ülikooli taastatud usuteaduskonna esimene dekaan. 2008. aasta alguseni oli Tartu ülikooli Vana Testamendi ja semitistika korraline professor, edasi emeriitprofessor.
Tõlkinud eesti keelde peamiselt heebrea ja kreeka keelest, kuid ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keelest.
Olnud alates aastast 1989 ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige. Kasemaa on Eesti Kirjanike Liidu liige (1992). Ta on Uppsala ülikooli (Rootsi) ja Haifa ülikooli (Iis­rael) audoktor ning Eesti-Araabia Seltsi ja Uku Masingu Kolleegiumi liige.

Toomkogudus premeerib
EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Preemia antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna toomkirikut.
Seni on Maarja medali ja kultuuripreemia saanud 19 inimest, sealhulgas seitse vaimulikku.
Lõikustänupüha jumalateenistusega toomkirikus lõppesid XIX Tallinna toompäevad, mis vältasid 6.–13. oktoobrini ja kätkesid endas ka toomkonverentsi „Kool ja kirik käsikäes“, pühendatud toomkooli 700. aastapäevale.
Kirikus teenisid emeriitpeapiiskop Andres Põder, koguduse õpetaja Arho Tuhkru (jutlus), abiõpetaja Joel Siim ja teoloogiaüliõpilane René Paats. Muusikaga teenisid organist Piret Aidulo ja segakoor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.
Tiiu Pikkur
Ajaleht Eesti Kirik

Kontserdil esineb Norra segakoor Alla Camera. Kavas norra rahvuslik muusika, Palestrina, Elgar, Nystedt, Whitacre.

Alla Camera on asutatud 2003. a. dirigent Vigdis Maria Sandviki poolt. Koor on algusest peale teinud koostööd Norra ja teiste maade muusikutega. Rõõm muusikast ja armastus selle vastu on koori jaoks kõik need aastad olulised olnud. Nende repertuaar on lai – madrigalid, rahvalaulud, swing, klassikaline muusika.
Alla Camera on igal aastal teinud ühe välisreisi, osaledes kontsertidel ja festivalidel ning samuti koorikonkurssidel, kus on võitnud hõbe- ja kuldmedaleid.