Archive for september, 2019

EELK Toetusfond kinkis Tallinna Toomkogudusele Estonia tiibklaveri

Pühapäev, september 22nd, 2019

Täna, 22. septembril kell 11.00 algava jumalateenistuse järel andis EELK
Toetusfond Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele pidulikult üle tiibklaveri
Estonia 210. Klaveri kinkisid kogudusele EELK Toetusfondi nõukogu liikmed ja
sõbrad Indrek Laul, Mart Hirtentreu, Marge Sophie Vinkelberg, Heiti Hääl,
Jüri Kraft, Väino Kaldoja, Jüri Ehasalu, Janek Mäggi ja Enn Kunila.

Peapiiskop Urmas Viilma tänas toetusfondi poolteise tegutsemisaasta eest ja
meenutas, et tänu EELK Toetusfondi liikmete abile on lisaks Tallinna
Toomkirikule saanud uue Estonia klaveri ka Tartu Jaani kirik ja on loodud
valgusinstallatsioon Narva Aleksandri kirikusse; samuti on fondi eestvõttel
korraldatud toetuskontserte väikestes maakirikutes.

Toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul lausus, et Estonia klaveri 2010. –
2012. aastal loodud mudel 210 on klaveritehase üks kõige esinduslikumaid.
Indrek Laul tutvustas ka Franz Schuberti üht sisukamat ja nõudlikumat
heliteost, sonaati A-duur, mille klaveri üleandmistseremooniale järgnenud
kontserdil esitas pianist Tanel Joamets.

Tallinna Toomkoguduse esimees Indrek Treufeldt lubas klaverit vastu võttes
koguduse esindajana, et pilli hoitakse ja kasutatakse armastusega, nagu on
toomkoguduse vääriline.

Fondi aseesimees Janek Mäggi tuletas oma sõnavõtus meede, et usk ilma
tegudeta on surnud ning kutsus sündmusest osavõtjaid ka teiste koguduste
heaks annetama. Fondi tegevjuht Annely Neame lisas, et kirikute toetamine
tähendab toetada kultuuri – seda, mis meid ühendab.

2018. aastal loodud sihtasutus EELK Toetusfond toetab Eesti kultuurile ja
kirikule väärtuslike sakraalehitiste taastamist ja säilitamist ning
kirikutes sündiva ja elava kultuuri säilimist ja õitsengut.

Lisainfo, Annely Neame, SA EELK Toetusfond tegevjuht, 5267825,
toetusfond@eelk.ee <mailto:toetusfond@eelk.ee>

Foto: Endel Apsalon

SÜGISENE LEERIKURSUS

Pühapäev, september 22nd, 2019

Konfirmatsioon ehk leer

Kolmapäev, september 18th, 2019

Sõna konfirmatsioon tuleb ladina keelest (confirmatio) ja tähendab kinnitamist, ka vastuvõtmist. Kinnitatakse, et püsitakse usus, millesse ollakse lapsena ristitud. Katoliku kirikus on konfirmatsioon sakrament, luteri kirikus on see algselt olnud esmakordselt armulauale tulevate noorte inimeste teadlikkuse kontrollimine ja vajadusel neile õpetuse andmine armulaua tähendusest. Sellisest õpetusest on välja arenenud nn leeriõpetus (saksa k lehren – õpetama), mille lõppedes konfirmandid täieõiguslike liikmetena koguduse osadusse vastu võetakse.

Konfirmatsioonivanus
Leeris käimine on olnud oluline samm noore täisikka jõudmisel ning praegugi võivad leerikursusega liituda noored alates 15. elusaastast. Samas on aastakümnete pikkune nõukogudude okupatsiooniperiood viinud kirikust eemale mitu põlvkonda inimesi, kes on jõudnud küpsesse täisikka ilma, et neid oleks ristitud või leeritatud. Nõnda on taasisesesivunud Eestis loomulik, et leerikursusel osalenutest moodustavad suure osa täisealised. Nende hulgas on tihti ka sellisesid, kelle lapselapsedki on juba jõudnud ise leeriikka. Sellisena täidab leerikursus tänapäeval üha enam ristimiseelse õpetuse ehk katehheesi ülesannet. Leerikursusel osalemiseks ei ole ülemist vanusepiiri ja oodatud on kõik, kes soovivad rohkem teada saada kristlikust usust ja kiriku õpetusest ning on valmis kursuse lõppedes tunnistama oma usku Kolmainujumalasse – Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse.

Leerikursus
Leerikursused toimuvad Tallinna Piiskoplikus Tookoguduses reeglina kaks korda aastas kevadel (märts-mai) ja sügisel (oktoober-detsember). Kursus koosneb 35 akadeemilisest tunnist, mis on jaotatud 16 kogunemiskorra peale (iga kolmapäeva õhtupoolikul ja igal teisel pühapäeval pärast jumalateenistust). Lisaks sellele tuleb osaleda kursuse perioodil vähemalt viiel jumalateenistusel kas toomkirikus või kuskil mujal. Leerikursust viib läbi koguduse õpetaja, kes kaasab vajadusel organisti ja teisi koguduse kaastöölisi. Kursus lõppeb piduliku leerijumalateenistusega ehk missaga leeripühal, kus kursuse lõpetanud konfirmeeritakse. Need, kes on lapsena jäänud ristimata ristitakse kursuse lõppedes enne konfirmeerimist.

Leerikursuse sisu
Reformatsiooni ajast peale õpetati leeris nii Piiblit ja Väikest Katekismust kui ka lugemist ja kirjutamist. Noored võisid abielluda, kui nad oskasid lugeda-kirjutada ja olid leeris käinud. Tänapäeval kuulub leerikursuse programmi Piibel, Jeesuse elu ja õpetus, Väike Katekismus (sh 10 käsku, Meie Isa palve, usutunnistus, sakramendid), algkiriku ajalugu, samuti õpitakse tundma kirikupühi, jumalateenistuse korda, Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) sisu ja kasutamist ning koguduse üldist elukorraldust.

Leeripüha missa
Leeripüha missal toimub konfirmeerimine käte pealepanemisega õnnistades. Käte pealepanemine ja õnnistamine on märgiks, et inimene antakse Jumala kätte ja ta saab Püha Vaimu. Nõnda tegid juba apostlid. Peetrus ja Johannes panid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu (Ap 8:17). Tänapäevalgi toimub see nii. Leeripüha jumalateenistuse kesksed elemendid on usu tunnistamine Apostliku usutunnistuse sõnadega, käte pealepanemine, palve ja leerilaste lähetamine. Jumalateenistusel palvetatakse Püha Vaimu läkitamise ja Vaimu andide kinnitamise pärast ning pühitsetakse inimene kristlase ülesande jaoks. Konfirmatsioon annab ülesande ning jõu elada kristlikult sõnas ja tegudes. Leeripüha ei ole viimane kord, kui inimene pärast õppimist kirikusse peab tulema ja armulauast osa võtma, vaid pigem jumalateenistus, millega ta alustab ristiinimese iseseisvat elu.

Täpsem info kursuste toimumise kohta avaldatake kodulehe teadetes. Infot saab ka küsida koguduse telefonilt 644 4140, aadressilt: tallinna.toom@eelk.ee või saates küsimuse otse koguduse õpetajale siit. Leerikursus on reeglina tasuline, mille eest kõigile osalejatele antakse vajalikud õppematerjalid.

Pidulik Estonia klaveri üleandmise tseremoonia

Teisipäev, september 17th, 2019

EELK Toetusfond kingib Tallinna Toomkogudusele Estonia tiibklaveri

Pühapäeval, 22. septembril kell 11.00 algava jumalateenistuse järel annab EELK Toetusfond Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele pidulikult üle Estonia tiibklaveri. Klaveri kingivad kogudusele EELK Toetusfondi nõukogu liikmed ja sõbrad, ettevõtjad Indrek Laul, Mart Hirtentreu, Marge Sophie Vinkelberg, Heiti Hääl, Väino Kaldoja, Jüri Ehasalu, Janek Mäggi ja Enn Kunila. Klaveri üleandmistseremooniale järgneval kontserdil musitseerib pianist Tanel Joamets.

2018. aastal loodud sihtasutus EELK Toetusfond toetab Eesti kultuurile ja kirikule väärtuslike sakraalehitiste taastamist ja säilitamist ning kirikutes sündiva ja elava kultuuri säilimist ja õitsengut.

Lisainfo, Annely Neame, SA EELK Toetusfond tegevjuht, 5267825, toetusfond@eelk.ee.

Usuteaduse Instituudi õppeaasta AVAJUMALATEENISTUS

Kolmapäev, september 11th, 2019

22. septembril toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Usuteaduse Instituudi õppeaasta AVAJUMALATEENISTUSEL teenisid UI rektor Dr Ove Sander ja UI dekaan Dr Randar Tasmuth

Peapiiskopi tervituskiri koolirahvale

Pühapäev, september 1st, 2019

PEAPIISKOPI TERVITUSKIRI KOOLIRAHVALE

teadmiste päevaks, 1. septembril 2019

Armsad õpilased, lapsevanemad, õpetajad – kogu koolirahvas!

Moraalselt õigete otsuste ja valikute aluseks ühiskonnas on head ja usaldusväärsed teadmised nii nähtavast kui nähtamatust maailmast. Sellele pinnasele ehitab iga noor inimene oma väärtuste hoone – oma elu. Just koolieas saadud teadmised ligimesearmastusest saavad hooliva ja armastava ühiskonna ehitusmaterjaliks, mida on kasutatud Jumala palgest peegeldunud inimnäolise maailma rajamiseks. Seepärast peab iga uus põlvkonnad jätkama kindlale väärtusvundamendile toetuva ühiskonna ülesehitamist. Võiks öelda, et koolist ootame kõige rohkem ajatutele väärtustele toetuvaid häid teadmisi ja oskusi „ühiskonna inseneriks“ saamisel.

Ümbritsevat kogedes, kõike vaadeldes ja kuulates tundub, et praegusel hetkel ei vaja me aga lihtsalt ühiskonna insenere – kõige rohkem on meil vaja sillaehitajaid. Erinevate arvamuste, arusaamiste ja maailmakogemise kaldad eemalduvad teineteisest üha suurema kiirusega ning üha laienev kuristik seal vahel ähvardab neelata meid kõiki. Me vajame hädasti sildu! Hoolimise ja armastuse sildu. Tähelepanu ja märkamise sildu. Andekspalumise ja andeksandmise sildu. Sildu, mis ühendavad erimeelsuste kaldaid, ületavad süüdistamiste ja sildistamiste kuristikke ning toovad inimesi kokku. Siis pole vaja enam püüelda koolide ja kodude, tänavate ja parkide, koosolekusaalide ja kabinettide poole, mis on kiusamisvabad, sest sillad meie ümber, meie sees ja meie vahel on ületanud igasuguse kiusu ja tüli.  

Armsad kooliteel alustajad ja jätkajad, kõik noored sillaehitajad! Maailmas ei ole kunagi liiga palju sildu. Seepärast õppige ka algaval kooliaastal oma õpetajatelt, oma kaasõpilastelt, oma vanematelt, vanavanematelt ja ristivanematelt, kuidas rajada kindlaid, kõrgeid ja püsivaid sildu erinevate ühiskonnagruppide, maailmavaadete, arvamuste – kõigi inimeste vahele. Teie ei ole mitte ainult meie tulevik, vaid esmalt meie olevik. Teie kõik olete meie tänane mure ja rõõm, armastus ja hool, lootus ja usk.

Soovin kõigile õpilastele, vanematele ja õpetajatele, kogu haridusrahvale õnnistusrikast teadmiste päeva ning viljakat uut kooli- ja haridusaastat!

Urmas Viilma